Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
 
ESTlRUSlENG

Väikesed kodu-uurijad
Lugemismängud
Muukeelsete laste pereliikmete õpituba "Tere, kool!"
3MR (Making the Most of the Magic of Reading) - pildiraamatute ettelugemisprojekt
Rahvusvahelised
Lõpetatud projektid
Sul raamat sõbraks on alati
More PAL
Kool, kus lugemine loeb
Füübits
Lugema õppimine
Lugeda on mõnus
Teadusraamat annab teada
Õpetajate hinnangud 1. klassi õppematerjalidele
Lugemisraskuse väljaselgitamine lasteaias ja I kooliastmes
Lugemispesa
Euroopa pildiraamatute kollektsioon EPBC
LLP Partnership Project Empowering Parents for Support of Their Children with Dyslexia

Lugema õppimine

Print

Projekt LUGEMA JA KIRJUTAMA ÕPPIMINE: eesti asjatundjate ühisseisukohad

Projekti toetab SA Innove. Toimumisaeg - 15.06.2014 - 15.11.2014.

 

Projekti eesmärk on koordineerida tegevusi, koostamaks dokumenti, mis ühendaks lasteaia- ja kooliõpetajate, eripedagoogide, arengupsühholoogide jt spetsialistide käsitlusi tänapäevasest lugema ja kirjutama õppimisest. Sellist ühisdokumenti on vaja selleks, et ületada senised erimeelsused õppekavades ja praktikas, ühtlustada valdkonnaga seotud terminoloogiat, seega tagada suuremat kooskõla eri osapoolte tegutsemises ja kindlustada kõikidele lastele soodus arengukeskkond.

 

Tegevused olid algatusrühma seminar, lugemisdidaktikute ja uurijate ümarlaud lugema ja kirjutama õppimise põhiprobleemide läbiarutamiseks, veebifoorum ettepanekute ja küsimuste kogumiseks,  viis koolitusüritust eri maakondades; teabelevi arendus.

 

Sihtrühmadeks olid õpetajad, teised lasteaia- ja koolitöötajad, lapsevanemad, kirjastajad, õppevara koostajad.
Tegevus toimus esialgse plaani kohaselt, loodi veebifoorum ja korraldati asjatundjate ümarlaud. Oktoobri lõpuks olid toimunud koolitused Laulasmaa Koolis, Viimsi Raamatukogus, Paide Lasteaias, Pärnus Tammsaare Lasteaias ja Tartu Ülikoolis.

 

Koolitusürituste tagasiside analüüs toob esile järgmised järeldused ja probleemid:

1. Kõikides kohtades, kus koolitused toimusid tõdeti, et sellise temaatika arutelu on väga vajalik. Tunnistati vajadust saada teavet värskematest lugemisoskuse ja lugemisdidaktika alastest uurimustest; suhetada tegevõpetajate aastatepikkust kogemust teadlaste tulemustega, sealhulgas tuua esile probleeme, millel tänase teadusliku teadmise põhjal veel ei ole lahendusi.

 

2. Projekti kavandajate idee sellest, et alushariduse ja üldhariduskooli õppekavad pole emakeeleõpetuse osas kuigi sidusad, leidis selget kinnitust. Lugema ja kirjutama õpetamise keskseid probleeme on lasteaia ja kooli koostöö tõhusus, mida tingivad ühelt poolt riikliku õppekava sätted kui ka teisalt kohaliku algatuse jõud, sh eri laadi võrgustike - haridustöötajad, tugipersonal ja sotsiaaltöötajad, lastevanemad, paikkondlik kultuurieliit - huvi ja pädevus tegelda lugema-kirjutamaõppimise küsimustega.

 

3. Suhteliselt rahulolevamad ja enesekindlamad on lasteaia- ja kooliõpetajad paikades, kus lasteaial ja koolil on pikaajaline koostöö traditsioon, nt väikelinn, nagu meie koolituskohtadest Paide:  eri asutuste töötajad tunnevad nii üksteist kui ka lastevanemaid, koolide vahel pole suurlinnaga võrreldavat konkurentsi, lapsi ei panda võistlusolukorda, rahulik üleminek lasteaiast kooli on kindlustatud lasteaia ja koolitöötajate infovahetusega ja eelkooli korraldusega (eelkooli rahastab omavalitsus). Suuremates linnades, kus lapsevanematel on võimalus valida paremaks peetavat koorekihi kooli, tunnevad lasteaiatöötajad ängistust, kuna nende õppetegevust ei peeta piisavaks, lastele otsitakse lisavõimalusi eraõppes ja tasulises eelkoolis, mis mitmeti pingestab nii laste igapäevaelu kui ka täiskasvanute osapoolte suhteid. Lastevanemate surve paneb lasteaiaõpetajaid üle pingutama nö akadeemiliste tegevustega (lugemise-kirjutamise harjutamine) selle asemel, et arendada sotsiaalseid, kognitiivseid ja psühhomotoorseid üldoskusi. Lasteaiatöötajad tunnetavad, et laste kooliedu või -edutus seostatakse otseselt lasteaia õppetegevuse kvaliteediga.  

 

4. Eelnevaga seostub eelkooli problemaatika. Praegu on see institutsioon haridusmaastikul üheselt määratlemata, samas aga peavad paljud lapsevanemad ja ka õpetajad seda väga oluliseks teguriks lapse kooliedus. Suuremate linnade koolides toimib eelkool üldhariduskoolis juures äritegevuse korras või siis hoopis huvikoolina lapsevanemate taskust, samas kui väiksemas asulas saab see olla omavalitsuse kulul. Kui eelkool on üldhariduse juurde kuuluv töövorm, siis ei peaks see toimuma lapsevanema kulul, kuna lapse õigustes on kirjas, et algharidus on lapsele tasuta.

 

5. Kooliõpetajate poolt jäi kõige rohkem kõlama tõdemus, et eriti lasteaias ei peaks tähtsustama mitte niivõrd konkreetsete lugemis- ja kirjutamisoskuste teatud tasemel omandamist, vaid pigem lapse kui terviku arendamist. Sageli oleks vaja pigem tegeleda sotsiaalsete oskuste või motoorika arendamisega, mitte tähtede, lugemise ja kirjutamise õpetamisega, sest kui laps on üldises mõttes saanud palju loomulikus elulises keskkonnas tegutseda ja tegelda erinevate asjadega, kulgeb lugema- ja kirjutama õppimine iseenesest, justkui loomuliku arengu ja tegutsemise kõrvaltootena.

 

6. Kooskõlastamist vajavateks kiireteks teemadeks osutusid kirjatehnikaga seonduv (tähemudelid, joonte suund, kirjutusvahendid, tähtede kirjutamise õpetamise metoodika jne) ja lugemisoskuse taseme ühtlustamine lasteaia lõpus ja kooli alguses.

 

7. Hästi oluliseks peeti koostöötamiseks vajalike oskuste edendamisega tegelemist juba täitsa väikesest peale. Ilma järgnevate üldiste oskusteta ei saa edukalt õppida mitte midagi, kaasaarvatud lugemine ja kirjutamine: kaaslaste kuulamine, õpetaja kuulamine, järjekorras ja ükshaaval rääkimine, selge ja asjakohane oma soovide ja mõtete väljendamine, kannatlikkus, endale ise tegevuste leidmine ja leiutamine (oma aja sisustamine), kaaslaste arvestamine ühistegevuses, kaaslaste kaasamine tegevustesse, eakohane valikute tegemise oskus jne.

 

8. Leiti, et igale lapsele peaks antama kuni teatud vanuseni rahulikult aega areneda, seadmata liiga vara mingeid rangeid nõudeid ja norme, mida teatud vanuses oskama/teadma peab. Täiskasvanute kohustus on luua ja tagada turvaline arengukeskkond selleski mõttes, et osapooli ei pingestata ülemääraste nõudmistega.

 

9. Samas on oluline haarata lapsed asjatundliku juhendamisega nii vara kui võimalik, et varakult avastada võimalikke arenguiseärasusi ja tegelda nendega enne, kui need lugemis- ja kirjutamisraskustena esile tulevad.

 

10. Seoses esimeste klasside komplekteerimise pingetega Tallinnas ja Tartus on nende linnade lasteaiatöötajatelt tulnud ettepanekuid analüüsida koolieelse asutuse riiklikku õppekava selle ajakohasuse aspektist: kas pole see mitte ajale jalgu jäänud? kas oleks võimalik lapsi lasteaias rohkem õpetada?

JÄRELDUSED:

Lugemisühingu üks töösuund saab olla heade koostöömudelite tutvustamine avalikkusele.

Tuleb otsida uusi ressursse lastevanemate ja õpetajate koolitamiseks lugemis-kirjutamisteemadel, kuna selle järele on suur vajadus.

Üks koolitussuund peab olema lasteasutuse/kooli õppekava arenduse toetamine, et lasteasutus/kool suudaks rakendada kogu riikliku õppekavaga võimaldatud tegevusvabadust oma konkreetse piirkonna ja lastekontingendi huvides.

Koostöös ülikoolide ja õpetajate organisatsioonidega saab lugemisühing paremini kaasa rääkida riiklike õppekavade uuendusprotsessis.

Projekti tegevuste käigus on valmima hakanud eesti asjatundjate ühisseisukohtade dokument, mis peatselt esitatakse ka avalikuks aruteluks.

 

 

 

www.lugemisyhing.ee
Free website - Webbyt