We are Europe - Me oleme Euroopa

Erasmus+ projekt "We Are Europe" ehk "Meie oleme Euroopa" ühendas kuue riigi õpetajaid ja lapsi: Soome, Suurbritannia, Poola, Austria, Portugali ja Eesti. Eesmärgiks oli õpetada lapsi oma kultuuri tutvustama ja teisi kultuure uurima. Projekti tegevus algas 2015. aasta alguses ja lõppes 2016. aasta sügisel. Osalesid  põhikooli õpilased, üldjuhul vanuses 9-14 aastat.

Projekti koduleht http://www.we-are-europe.net/ pakub asjakohase kirjanduse ja muu allikmaterjali loendi, õpetajate tegevuskavasid ja laste tööde näiteid.

Siin esitame projekti käigus valminud töid.

A. Eesti õpilaste tööd, mis tutvustavad Eestit

A2 Animafilmid Eesti rahvapärimusest

Pirita Majandusgümnaasiumi 3. c klassi lapsed valmistasid Nukufilmi Lastestuudio abiga neli animafilmi. Teemad on võetud eesti rahvapärimusest: jutud sellest, miks Tallinn kunagi valmis ei saa, miks on Raekoja tipus Vana Toomas, kuidas Kalevi pojad kuningat valisid ja kuidas Suur Tõll vaenlastega võitles.

ÜLEMISTE VANAKE

Tallinna lähistel asub Ülemiste järv. Rahvas räägib, et seal elab Ülemiste vanake. Ta on linnarahva peale kuri. Kui talle öelda, et Tallinn on valmis, uputab ta linna ära.

Vanake ja keskaja linnavalvur: Kas linn on valmis? - Ei ole veel!
Vanake ja moodsam linnavalvur: Kas linn on valmis? - Ei ole veel!
Vanake ja tänapäeva laps: Kas linn on valmis? - Jah, liigagi suur!
Vanake ujutab linna üle.
Laps ärkab unest – ta nägi unes, et Vanake uputab linna.
Laps jookseb järve äärde: Tallinn ei ole veel valmis!!!

KALEVIPOEG SAAB KUNINGAKS

Kalev ja Linda olid vanade eestlaste kuningas ja kuninganna. Kalev suri. Kes saab uueks kuningaks? Kalevi kolm poega otsustasid, et kuningaks saab see, kes viskab kivi kõige kaugemale.

Kalevi pojad läksid järve äärde kivi viskama.
Esimese venna kivi langes järve plartsaki!
Teise venna kivi jäi poolest saadik vette kalda lähedale.
Kolmanda venna kivi lendas vuhh! - üle järve kaugele.
Kalevi kolmas poeg sai kuningaks.

VANA TOOMAS

Umbes 500 aastat tagasi sündis kaluri peres väike poiss. Ta sai nimeks Toomas. Tema isa uppus merre. Toomas kasvas ja hakkas emaga käima Tallinnas kala müümas.

Väike Toomas mängis sõjameeste relvadega ja temast sai tubli mõõgavehkleja ja laskur.
Toomas võitis kogemata papagoilaskmise peo (papagoilaskmine oli keskaegne Tallinna traditsioon, sihiti puust papagoi kujukest). Toomas võeti vastu sõjasulaseks.
Puhkes sõda. Vaenlased piirasid linna ja kaevasid käiku Tallinna alla. Toomas hiilis vaenlase laagrisse ja lasi nende püssirohu õhku.
Tallinna Raekoja torni tippu seati sõjamehe kujuline tuulelipp. Tänutäheks vaprale Toomasele pani rahvas tuulelipule nimeks Vana Toomas.

SUUR TÕLL

Suur Tõll oli Saaremaa vägimees. Ta aitas oma saare inimesi nii argitöödes kui ka sõjas. Vaenlased tungisid Saaremaale. Rahvas kutsus Tõllu appi. Ka Vanapagan tuli inimesi kimbutama. Tõll ajas Vanapagana sohu, kus see uppus.

A3 Vanalinna Hariduskolleegiumi esitlus "Minu päev" - Hanna Koha

A4 Pirita MG esitlus "Kuulsad eestlased"

A5 Pirita MG esitlus "Rahvuslikud tähtpäevad"

 

B. Eesti laste tööd teistest projektis osalevatest maadest: Portugal, Poola, Ühendkuningriigid, Austria, Soome

 

B1 Tallinna 32. Keskkooli e-raamat "Euroraamat" ja selle juurde arvutimäng baamboozle.com keskkonnas.

B2 Vanalinna Hariduskolleegiumi slaidiesitlused "Portugal", "Poola"

B3 Tallinna 32. Keskkooli animatsioonid inglise, portugali, soome ja šoti muinasjuttude põhjal

B4 Toidusõnastik kuues keeles

 

Tallinna 32. Keskkooli 3. a klassi õpilased tegid Nukufilmi Lastestuudios animatsioonid soome muinasjutu „Karu ja tihane“, portugali muinasjutu „Eeslikõrvadega prints“, šoti muinasjutu „Ise“ ja inglise muinasjutu „Kass, kes kõndis omapead“ ainetel.

KASS, KES KÕNDIS OMAPEAD

Rudyard Kipling viib meid oma muinasjutus “Kass, kes kõndis omapead” tagasi aegade algusse, mil koduloomad olid veel metsikud. Loost saame teada, kuidas kaval naine loomad kodustas ning mis sai vabadust armastavast kassist.

EESLIKÕRVADEGA PRINTS

Portugali muinasjutt „Eeslikõrvadega prints“ jutustab kuningapojast, kellele haldjas esimeseks sünnipäevaks eeslikõrvad kinkis – ikka selleks, et tark ja nägus prints uhkeks ei muutuks. Kõik lossi saabunud juukselõikajad heideti vangitorni, et saladus lossimüüridest väljapoole ei leviks. Ainult üks juukselõikaja oli piisavalt usaldusväärne ning temast sai printsi isiklik juuksur. Juukselõikajal oli raske saladuskoorma all elada. Ta läks aasale, kus kasvas pilliroog, kaevas maasse augu, hüüdis auku oma saladuse ja kaevas augu kinni. Aasal kasvavast pilliroost valmistas karjus endale vilepilli. Mängis see pill ainult ühte laulu: „Meie printsil on eeslikõrvad“. Nii ta on: hea jääb paigale, halb aga levib kaugele.

KARU JA TIHANE

Soome muinasjutt „Karu ja tihane“ räägib karust, kes tahtis tihaseperele külla minna. Pereisa polnud kodus ja karu vantsis minema. Tihasepoeg jutustas õhtul isale, milline suur ja karvane elukas käis pesa juures. Järgmisel päeval, kui karu taas tihaste juurde tuli, lendas tihasepapa karule kõrva sisse ning nokkis, siutsus ja puristas seal. Ehmunud karu põgenes kiiruga. Tihane aga ärples poja ees: „Nägid nüüd, kuidas karuotti kõrvast talutasin!“

ISE

Šoti muinasjutt „Ise“ tutvustab vanu uskumusi, mille kohaselt igas kodus oma majahaldjas elas. Majahaldjale tuli meelehead panna – kausike piimaga sobis selleks hästi. Majahaldjas aitas vastutasuks kodu korras hoida. Majahaldjad tegutsesid öösiti. Väike poiss, kes ei tahtnud kuidagi magama minna, kohtuski kamina kaudu saabunud haldjatüdrukuga. Haldjas ütles poisile, et tema nimi on Ise. Kaval poiss vastas, et tema nimi on siis Mina Ise. Mänguhoos sai haldjas haiget ja korstna otsas valves olnud vana haldjas hõikas: „Kes häbematu sulle haiget tegi?“ Haldjas vastas: „Mina Ise!“ Aga mis sa ikka hädaldad, kui ise süüdi oled. Vana haldjas tõmbas haldjatüdruku läbi kamina katusele. Väike poiss läks nüüdsest alati õigel ajal magama, sest üle kõige maailmas kartis ta taas näha seda kondist küünistega kätt, mis ta ära võib napsata.

C. Teiste projektis osalevate maade õpilaste tööd

 

C1 Soome õpilaste tööd

C2 Portugali laste slaidiesitlus Portugali tuntud inimestest