Eesti Lugemisühing korraldab igal aastal aktuaalsetel kirjaoskusega seotud teemadel üle-eestilisi aastakonverentse.

Lisaks viime läbi ka rahvusvahelisi kirjaoskuskonverentse

 

Siin on ülevaade konverentsidest alates aastast 2019:

  • Mis toimus Maardus 16. juunil?

    Üleminek eestikeelsele õppele

    Lugemisühingu aastakonverentsidel tegeleme aktuaalsete teemadega. Eesti riigis on otsustatud, et üleminek eestikeelsele haridusele algab Eesti lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal (loe lähemalt haridusministeeriumi kodulehelt - (https://www.hm.ee/uleminek)

    Sellel päevakajalisel teemal arutleti 16. juunil Eesti Lugemisühingu ja Maardu haridusasutuste 130 osalejaga ühiskonverentsil „Üleminek eestikeelsele õppele“.

    Konverentsi peaesinejateks olid Tallinna Ülikooli doktorid Andra Kütt ja Merilin Aruvee. Andra on keeleteaduse doktor ja lastekeele uurija. Ta on kaitsnud doktoritöö teemal „5−8-aastaste eesti laste keeleline areng ja selle seos keelelise kasvukeskkonnaga“.

    Merilin Aruvee on emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor, kes õpetab emakeele didaktikat ja juhendab eesti keele õpetaja praktikaid. Samuti õpetab ta bakalaureuseastmes eesti keele kirjalikku väljendusoskust. Tema doktoritöö teemaks oli „Tekstikeskne aine- ja keeleõpetus: teoreetiline raamistik ja praktilised soovitused“.

    Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna peaspetsialist Maire Kebbinau andis põneva ülevaate lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õpe) kogemusest Eestis. Meil on LAK-õpet kasutatud alates aastast 2000, loe lähemalt keelekümblusest SIIT.

    Lugemisühingul on käimas arenguhüpet ettevalmistav projekt, mida rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Aastakonverents pakkus suurepärase võimaluse tutvustada laiemas ringis ühingu missiooni ja visiooni värskendatud sõnastust ja koguda liikmetelt strateegiaprotsessi täiendavat sisendit. Tutvustati seni tehtut ja soovijatel oli võimalus anda märku, millistes valdkondades nad ühingus ennast tegutsemas näevad. Päeva lõpus tegi arenguekspert Ivika Nõgel kuuldust kokkuvõtte. Ühingu strateegiline tegevuskava kolmeks aastaks valmib käesoleva aasta juuliks.

    Õpetajate Leht kirjutas konverentsist 22. juunil - https://opleht.ee/2023/06/eesti-keele-omaksvotmine-maardus/ (vaata artiklist ka vestlusringi videot!)

    Osalejate tagasiside konverentsile oli väga hea. See innustab Eesti Lugemisühingut korraldama uusi temaatilisi ja Eesti hariduselu jaoks olulisi arutelusid. Aitäh kõikidele osavõtjatele!

    Kohtumiseni järgmisel aastal!

     
     

     

    Foto: Liina Velner

  • Õppepäev 15. juunil Kääpal Kalevipoja kojas

    Õppepäev Kalevipoja Kojas

    Lugemisühingu sädeinimesed ja möödunud aasta projektides kaasa teinud lasteaedade ja koolide esindajad kogunesid Kääpale kenal päikselisel 15. juunil, kuulasid-vaatasid Kalevipoja Koja perenaise Annika ja toredate noorte giidide selgitusi ning meenutasid oma kokkupuuteid Kalevite kange pojaga. Vahetati kontaktandmeid ja sõlmiti kokkuleppeid edasiste ühistegevuste arendamiseks.

    Koos väljasõiduga kui ka lisaks virtuaalselt on toimumas ka ühingu üldkoosolek, mille käigus valitakse juhatus järgmiseks kolmeks aastaks.

    fotod Anneli Laamann ja Mare Müürsepp

    Mare Müürsepp

    Jun 17, 2021

  • Lugemisühingu aastakoosolek ja kodulooline seminar

    Ühingu aastakoosolek ja kodulooline seminar toimus 12. juunil Paides

     

    Paide Ajakeskuses Wittenstein võõrustas meid sooja suveilma ning sisuka ja tiheda programmiga. Aastakoosolekul vahetasime mõtteid nii olnud (Väikesed kodu-uurijad), käimasolevate (3MR – pildiraamatute projekt) kui ülessoojendamist vajavate projektide (Lugemispesa) kohta ning kuulasime küsimustiku „Kirjaoskuse õpetamine eriolukorras 2020“ kokkuvõtteid. Eriolukorras võimendusid õpilaste õpierisused segatuna emotsioonide ning motivatsioonipuudusega. Distantsõppe läbiviimist raskendasid nii riistvara kui internetiühenduse puudulikkus. Tuli õpetada lapsi ja lapsevanemaid, anda täpseid ja selgeid tööjuhiseid ning teha videotunde ilma vastavat metoodikat tundmata. Õppisid nii õpilased kui õpetajad. 

    Päeva lõpetas ajalooline rännak Järvamaa Muuseumi teadusdirektor Ründo Mültsiga Paide ajaloolistes paikades Herman Hesse vanaisa, lihtsa ja mitmekülgse talupojatohtri, dr. Carl Herman Hesse (1802-1896) radadel.

     

    Eesti Lugemisühingu juhatuse nimel

    Liina Velner

  • 4. Balti Mere Kirjaoskuskonverents - 4bscl2021

    4th Baltic Sea Conference on Literacy. Searching for a Common Language

    Loe konverentsi blogi SIIT

    Eesti Lugemisühing koostöös Euroopa Kirjaoskusühingute Föderatsiooniga korraldas 16.-21. jaanuaril 2020. a Tallinnas 4. Läänemere Kirjaoskuskonverentsi "Ühist keelt otsides" (4th Baltic Sea Conference on Literacy. Searching for a Common Language).  Esinejaid ja osalejaid oli nii Balti riikidest ja Põhjamaadest, teistest Euroopa riikidest kui kogu maailmast.

    Läänemeremaadel on ajalooline kogemus mitmekeelsest riigi- ja hariduskorraldusest, töö- ning suhtlemiskultuurist. Balti riigid on aktiivselt töötanud muukeelsete elanike lõimumiseks alates riikliku iseseisvumise taastamisest 1991. a. Koos paljude Euroopa riikidega seistakse silmitsi suureneva immigratsiooni põhjustatud muutustega. Sellega kaasnevad uued väljakutsed sotsiaalse sidususe ja ühtse hariduse osas. Haridus on igasuguse integratsiooni võtmetegur, milles omakorda mängivad olulist rolli suhtlemine ja suhtluskeel. Kirjaoskus kõige laiemas mõistes on kõiki ühiskonna liikmeid ja sektoreid ühendav ja ühist keelt ning meelt leida aitav pädevus

    Läänemere Kirjaoskuskonverentsi eesmärgiks on vahendada ja ühendada kirjaoskusega tegelevate inimeste kogemust muu kodukeelega laste hariduse korraldamisel. Konverentsi tulemusena taotleti kohaliku ja rahvusvahelise koostöö laienemist ja tugevnemist ning kogemuste, teadmiste ja energia tõhusamat kasutamist lõimumise edendamisel.

    Rahvusvahelisel konverentsil oli enam kui sada ettekannet ja esinejaid  pea 40 riigist. Teiste teemade hulgas tuli juttu kirjaoskuse toetamisest ja edendamisest eri haridusvormides ja -astmetes. Lisaks sai kuulda erivajadustega lugejast-kirjutajast, täiskasvanuharidusest, raamatukogudest tänapäevases infomaailmas ja paljust muust.

    Sündmuse peaesinejaks on Jyväskylä Ülikooli professor Heikki Lyytinen, kes rääkis oma ettekandes digimängust ja tehnoloogiast, mis aitab lastel omandada esmased lugemisoskused mänguliselt ja huvitavalt. Samuti räägib professor, kuidas saada lugemisega seotud probleemidest üle, sõltuvalt sellest, kas põhjus on bioloogiline või on murekohaks hoopis ebapiisav juhendamine või sotsiaalne tugi.

    Eestist on peaesinejateks riigikontrolör Janar Holm ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Anu Raud. Holm rääkis lõimumisest ja keeleõppest Riigikontrolli vaates, Raud jätkusuutlikkusest.

    Riigikontrolöri Janar Holmi kinnitusel on pikka aega avalikkuses levinud arvamus, nagu ei sooviks siinne venekeelne kogukond eesti keelt õppida. „Riigikontroll on seda teemat lähemalt uurinud ja jõudnud järeldusele, et see ei vasta tõele. Huvi on palju suurem, kui leidub kursusi ja õpetajaid. Ja see motivatsioon kujutab ühtlasi Eesti riigi jaoks võimalust eesti keele õppe tegemata töö lõpuks ära teha,“ ütles Holm.

    Tallinna Ülikooli õppejõududest esinevad teiste hulgas humanitaarteaduste instituudi prantsuse keele ja kultuuri didaktika õpetaja Kateryn Rannu, emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor Merilin Aruvee, emakeeledidaktika dotsent Anne Uusen ja haridusteaduste instituudi lektor Ene Varik-Maasik

    Kontakt e-post: meeli.pandis@gmail.com , +3725531144

     

     

    KONVERENTSI KAVA

    1. PÄEV/neljapäev 16. jaanuar – eelpäev: lastekultuur ja kirjaoskuse edendamine erinevates muuseumi- ja raamatukoguprogrammides
    2. PÄEV/reede 17. jaanuar –Tallinna koolide külastus, FELA koosolek, konverentsi avamine1. päev
    3. PÄEV/laupäev 18. jaanuar – konverentsi 2. päev
    4. PÄEV/pühapäev  19. jaanuar – konverentsi 3. päev, konverentsi lõpetamine
    5. PÄEV/esmaspäev 20. jaanuar – järelpäev:  väljasõit Narva
    6. PÄEV/teisipäev 21. jaanuar – järelpäev: soovijad annavad oma keelt ja kultuuri tutvustavaid külalistunde koolides

    KONVERENTS FACEBOOKIS

  • Konverents "Kirjaoskuse mitu nägu"

    Konverents „Kirjaoskuse mitu nägu“ – hariv punk õppeaastale

    Viiel klassiõpetajal oli võimalus 14. juunil osaleda Tartu Ülikooli kompetentsikeskuse Pedagogicum ja Eesti Lugemisühingu konverentsil „Kirjaoskuse mitu nägu“  ning laiendada silmaringi sisukaid ettekandeid kuulates: „Universaalne disain õppimisel“, „Õppeprogramm „Me loeme“ – õpilaste lugemispädevuse arengu toetamine“, „Digipedagoogika kirjaoskuse toetajana“, „Õigekeelsus ja muutuv keel“. Päeva teises pooles toimusid praktilise sisuga töötoad. Ühes neist esines ka meie kooli õpetaja Helena Saar.

    Heli Prii
    õpetaja

     

    Foto: Heli Prii