Loe konverentsi blogi SIIT
Eesti Lugemisühing koostöös Euroopa Kirjaoskusühingute Föderatsiooniga (www.literacyeurope.org) korraldas 16.-21. jaanuaril 2020. a Tallinnas 4. Läänemere Kirjaoskuskonverentsi "Ühist keelt otsides" (4th Baltic Sea Conference on Literacy. Searching for a Common Language). Esinejaid ja osalejaid oli nii Balti riikidest ja Põhjamaadest, teistest Euroopa riikidest kui kogu maailmast.
Läänemeremaadel on ajalooline kogemus mitmekeelsest riigi- ja hariduskorraldusest, töö- ning suhtlemiskultuurist. Balti riigid on aktiivselt töötanud muukeelsete elanike lõimumiseks alates riikliku iseseisvumise taastamisest 1991. a. Koos paljude Euroopa riikidega seistakse silmitsi suureneva immigratsiooni põhjustatud muutustega. Sellega kaasnevad uued väljakutsed sotsiaalse sidususe ja ühtse hariduse osas. Haridus on igasuguse integratsiooni võtmetegur, milles omakorda mängivad olulist rolli suhtlemine ja suhtluskeel. Kirjaoskus kõige laiemas mõistes on kõiki ühiskonna liikmeid ja sektoreid ühendav ja ühist keelt ning meelt leida aitav pädevus
Läänemere Kirjaoskuskonverentsi eesmärgiks on vahendada ja ühendada kirjaoskusega tegelevate inimeste kogemust muu kodukeelega laste hariduse korraldamisel. Konverentsi tulemusena taotleti kohaliku ja rahvusvahelise koostöö laienemist ja tugevnemist ning kogemuste, teadmiste ja energia tõhusamat kasutamist lõimumise edendamisel.
Rahvusvahelisel konverentsil oli enam kui sada ettekannet ja esinejaid pea 40 riigist. Teiste teemade hulgas tuli juttu kirjaoskuse toetamisest ja edendamisest eri haridusvormides ja -astmetes. Lisaks sai kuulda erivajadustega lugejast-kirjutajast, täiskasvanuharidusest, raamatukogudest tänapäevases infomaailmas ja paljust muust.
Sündmuse peaesinejaks on Jyväskylä Ülikooli professor Heikki Lyytinen, kes rääkis oma ettekandes digimängust ja tehnoloogiast, mis aitab lastel omandada esmased lugemisoskused mänguliselt ja huvitavalt. Samuti räägib professor, kuidas saada lugemisega seotud probleemidest üle, sõltuvalt sellest, kas põhjus on bioloogiline või on murekohaks hoopis ebapiisav juhendamine või sotsiaalne tugi.
Eestist on peaesinejateks riigikontrolör Janar Holm ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Anu Raud. Holm rääkis lõimumisest ja keeleõppest Riigikontrolli vaates, Raud jätkusuutlikkusest.
Riigikontrolöri Janar Holmi kinnitusel on pikka aega avalikkuses levinud arvamus, nagu ei sooviks siinne venekeelne kogukond eesti keelt õppida. „Riigikontroll on seda teemat lähemalt uurinud ja jõudnud järeldusele, et see ei vasta tõele. Huvi on palju suurem, kui leidub kursusi ja õpetajaid. Ja see motivatsioon kujutab ühtlasi Eesti riigi jaoks võimalust eesti keele õppe tegemata töö lõpuks ära teha,“ ütles Holm.
Tallinna Ülikooli õppejõududest esinevad teiste hulgas humanitaarteaduste instituudi prantsuse keele ja kultuuri didaktika õpetaja Kateryn Rannu, emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor Merilin Aruvee, emakeeledidaktika dotsent Anne Uusen ja haridusteaduste instituudi lektor Ene Varik-Maasik
Kontakt e-post: meeli.pandis@gmail.com , +3725531144
