...asutati 6. märtsil 2004. aastal. Osakonda kuuluvad lisaks paljudele erinevate erialade õpetajatele logopeedid, eripedagoogid ja düsleksiaga laste vanemad. Düsleksiaosakonna eestvedaja on Tallina Ülikooli Haridusteaduste instituudi eripedagoogika külalislektor, logopeed ja eripedagoog Kadi Lukanenok.
Düsleksia osakonna eesmärgid:
- Edendada ja levitada düsleksia alaseid teadmisi Eestis.
- Kaasata düsleksiaga lapsi, nende vanemaid ning täiskasvanuid aktiivselt osalema oma düsleksia-alaste teadmiste parendamisel.
- Kaasata erinevaid ühiskonnagruppe: valitsus- ja valitsusväliseid organeid ja organisatsioone, mitmesuguste erialade ja huvigruppide esindajaid, et aidata luua Eestis düsleksia-sõbralikku keskkonda.
- Osaleda, algatada ja toetada düsleksia alaseid uuringuid, vastavate uurimis- ja õppematerjalide väljatöötamist, kirjanduse levitamist. Osaleda ja algatada vastavaid projekte.
- Teha koostööd Eesti ja teiste maade vastavate organisatsioonidega.
Düsleksia osakonna projektid ja tegevused:
Osakonna üheks esimeseks eesmärgiks oli korraldada projekti Lugemismängud koostöös kirjastusega Koolibri. Selle tulemusena on valminud viis põnevat mängukogumikku.
Osaleda projektidega eestikeelsete düsleksiamaterjalide tõlkimisel
Korraldada Eesti Lugemisühingu aastakonverentsidel Erilise õppija töötuba. Kaasata töötoa esinejate hulka kolleege välismaalt ja Eestist.
2024. aastal avati temaatiline veebileht düsleksia.ee
...asutati 25. mail 2012. Algatusrühma kuulusid Sirje Piht, Piret Soodla, Piret Joalaid, Kaja Plado, Kaja Lepik, Anne Koppel, Eve Vaigu, Helin Puksand, Mare Müürsepp ja Jaan Mikk ning nüüdseks lahkunud Ille Krimm.
Osakonna eestkõnelejaks on eesti lastekirjanduse uurija, Tallinna Ülikooli õppejõud ja klassiõpetaja, Eesti Lugemisühingu auliige Mare Müürsepp.
Osakonna eesmärgiks on koondada õppekirjanduse uurimisse puutuvat teavet, õhutada õppekirjanduse uurimist ülikoolides ja tegevõpetajate abil, korraldada õppekirjanduse uurimist tutvustavaid üritusi, avaldada sellekohaseid materjale Lugemisühingu kodulehel, kaasata kõikvõimalikke huvigruppe ja seista igati selle eest, et meie lapsed saaksid kasutada täisväärtuslikke, arusaadavaid ja huvitavaid õppematerjale.
Loe Mare Müürsepa 3.02.2023 artiklit Õpetajate Lehes - Mõni algus on eriti raske ning samas ka Jaan Miku 17.02.2023 artiklit Arvutid võivad õpikute autoreid abistada
Teemad:
- Hea õpiku tunnused
Kaja Plado, Tartu Ülikool:
Hea õpik
vastab ainekavale, toetades seejuures ka üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist;
on koostöövahendiks, tööriistaks õpilasele ja õpetajale;
võimaldab reguleerida raskusastet, tööd lapsele jõukohastada ja klassis diferentseerida;
koosneb sobivalt sõnastatud tekstidest. Tekst on arendav vaid siis, kui lugeja seda mõistab, aga mõistmine pakub ka tunnetuslikku pinget;
võimaldab väliste abivahendite kasutamist; sisaldab vajalikul määral illustratsioone, skeeme, tabeleid, sümboleid;
esitab õpitoimingud osaoskuste kaupa, arvestab iga oskuse kujunemise etappe;
sisaldab asjakohaselt lisatud küsimusi ja korraldusi.
- Õppekirjanduse uurimisest Eestis
Õppekirjandust on uuritud üsnagi mitmekülgselt, nimetagem näiteks töösuundi ja silmapaistvaid uurijaid
ajalooline uurimus (Lembit Andresen),
õpikute sõnavara, loetavus, keerukus, jõukohasus (Viivi Maanso, Jaan Mikk, Tiia Reiksaar, Ene Sepp, Krista Kerge, Helin Puksand jt),
väärtushinnangute esitamine õpikuis (Veronika Kalmus, Jaan Mikk, Meri-Liis Laherand, Leida Talts, Malle Reidolv jt),
õpikute didaktiliste põhimõtete ja ülesehituse analüüs (Toom Õunapuu, Sirje Piht, Laine Hone, Tiia Reiksaar, Maia Muldma, Natalia Maltseva-Zamkovaja, Mare Müürsepp jt),
õpikute kujunduselemendid (Arved Leinbock, Sirje Piht, Jaan Mikk jt).
Üksikasjalikult on õpiku-uurimise ideid, oma tööd ja seisukohti peegeldanud prof. Jaan Mikk oma kodulehel - http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanm/mikk2.html
Kuigi uurijad on õpikute ülemäärasele keerukusele osutanud juba 1970. aastatel, on see mureks seniajani. Õpikute didaktiline läbimõeldus ja jõukohasus on ka praegu ellu kutsutud töögrupi üheks peamiseks uurimissuunaks.
- Abiks õppekirjanduse koostajale ja uurijale
International Bibliography of Studies on Reading Primers and Basal Readers. (2011). Ed on behalf of the Reading Primers Special Interest Group (RP-SIG). http://www.schulbuch-gesellschaft.de/en/files/IBSP.pdf
Pingel, F. (2010). UNESCO Guidebook on Textbook Research and Textbook Revision. Paris/Braunschweig. Georg Eckert Institute for International Textbook Research.http://unesdoc.unesco.org/images/0011/001171/117188e.pdf
Hint, M. (2008). Keerukus on keerukam. Õpetajate Leht, 9.03. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2003/21.11.03/dialoog/1.shtml, 9.03.2008
Juurak, R. (2008) Õpetajate Liit hindas õpikuid. Õpetajate Leht, 31.03.2000; http://www.opleht.ee/Arhiiv/2000/31.03.00/paevateema/1.shtml, 9.03.2008
Kebbinau, M. (2005) Keelekümblusklassi õppekirjandus – õpetaja ja õpilase tugi õppekva eesärkide saavutamisel. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
Keller, V. (2001). Miksikese õppematerjalid I kooliastme matemaatikas. Diplomitöö. TPÜ kasvatusteaduste tk, algõpetuse õppetool.
Künnapas, E. (2004) Lugemiskirjaoskuse kaasamine III klassi emakeele õppekomplekti. Kutsemagistritöö. Tartu Ülikool.
Maanso, V., Sepp, E., Tamm, L., Unt, S. (1976). I-IV klassi õppekirjanduse leksikast ja õpilaste sõnavarast. Rmt Pedagoogikateaduselt koolipraktikale 1971-1975. Tallinn: ENSV HM, ENSV PTUI, 47-63.
Maltseva-Zamkovaja, N., Muldma, M., Müürsepp, M. (2006) Rahvuslik ja rahvusvaheline I kooliastme keele ja muusika õpikutes. Rmt Rahvuslik ja rahvusvaheline eesti hariduses. Tartu: Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts, 77-89.
Mikk, J. Vt loendit http://raud.ut.ee/~jaanm/publikatsioonid.htm
Autori soovitusel -
Mikk, J. (1977). Ideed ja inimsaatused. Haridus, 3, 11-14; 4, lk 30-34.
Mikk. J. (1973). Lihtsa keele reeglid. Nõukogude Kool, 11, 928-934. -
http://kodu.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm
Mikk, J. (1994). Illustratsioonid õppekirjanduses. Haridus, 1, 37-39
Mikk, J. (1986). Õppetöö motiveerimine õppekirjanduse abil. Nõukogude Kool, 7, 27-29.
http://raud.ut.ee/~jaanm/opimotivatsioon.htm
Müürsepp, M. (2005) Lapse arvamus – läheb see korda õpikute autoritele? Rmt Haridus muutuste ja traditsioonide keerises. Tartu. EAPS, J. Käisi Selts, 213-221.
Piht, S. (2002). II klassi matemaatika tööraamatu koostamise kontseptuaalsed alused. Magistritöö. Tallinna Pedagoogikaülikool.
Piht, S., Martin, K., Riidak, K. (2010). Eesti, Hispaania, Saksa ja Soome loodusõpetuse õppekirjanduse kujunduse analüüs. TLÜ ja AS koolibri teadmusteenuse lepingu nr TT/3810 võrdlusanalüüs. Haapsalu. TLÜ Haapsalu kolledž.
Plado, K. (2005) Hea õpik toimib õpetajana. Haridus 8, 6 jj
http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/082005/06-varv.pdf
Puksand, H., Kerge, K. (2011) Õpiteksti analüüs kirjaoskuse omandamise kontekstis. Emakeele Seltsi aastaraamat 57, 162-217. http://www.kirj.ee/public/ESA/2011/esa_57-2011-162-217.pdf
Põder, Silja. (2006). Enamkasutatavad emakeele õppevahendid eesti toimetulekukoolides. TLÜ KI eri- ja sotsiaalpedagoogika õppetool.
Pärnpuu, Taimi. (2002). Küsimus õppetöös. Diplomitöö. TPÜ kasvatusteaduste tk, algõpetuse õppetool.
Vassiltšenko, L. (2000). Õppekirjanduse uuendusprotsessist õpilaste ja õpetajate arvamustes. Haridus ja sotsiaalne tegelikkus. Tartu Ülikooli pedagoogika osakonna väljaanne nr 10, 250-254.
Vassiltšenko, L., Pedastsaar, T. (2004) Sooline dimensioon õppeprotsessis. Rmt Võimalus ja paratamatus olla õppija. Tallinn: EAPS, Tallinna Pedagoogikaülikooli kasvatusteaduste teaduskond, 191-198.
Vassiltšenko, L., Pedastsaar, T. (2005) Õpilane õpikeskkonna muutustes. Rmt Haridus muutuste ja traditsioonide keerises. Tartu. EAPS, J. Käisi Selts, 167-176.
- Rahvusvahelised õpiku-uurijate organisatsioonid
Õpikute ja Õppemeedia Uurijate Rahvusvaheline Assotsiatsioon - International Association for Research on Textbook and Educational Media – IARTEM - http://iartemblog.wordpress.com/
Ajaloolise ja Süstemaatilise Õpiku-uurimise Rahvusvaheline Ühing – International Society for Historical and Systematic Research on Schoolbooks - http://www.schulbuch-gesellschaft.de/en/