Page 4 - Õpsik nr 9 - MAI 2017
P. 4

2 4       Mai  2017





               PANEELETTEKANdEd                                            TööTOAd


            LUGEMISPESA MÄNGUALA jA

            KÄSITööTUNNId


            Konverentsi peaettekanded ühendavad

            käsitöö ja kirjaoskuse õpetamise motiivid.

            Rita Assor lõpetas Eesti Kunstiakadeemia tekstiilikunsti eriala ma-
            gistritööga „Lugemispesa mänguala AAS“. Mänguala sisaldab ruu-
            mieraldajat ehk sirmi, millega on ühendatud meeleoluvalgusti ja
            helilahendus. Lisaks kuuluvad komplekti jutuvestja istetumba, diiva-
            nipadjad ja tekstiilist mänguasjad. Selline mänguala on kavandatud
            lugemis- ja mängukeskkonna loomiseks nii eelkooliealiste laste õp-
            peasutustes, lasteaedades, mängunurgana kohvikutes kui ka muuseu-
            mides jm. Projekti sihtrühmaks on lapsed vanuses 3-7 aastat.  Lugemiskoer Fjodor
            Seni on see mänguala rikastanud Eesti Rahvusvahelise Kooli laste elu.
                                                                        LUGEMISKOER – õPPIMIST SOOdUSTAVA KESKKONNA LOOjA
            Inga Veskimägi on Peetri Lasteaed-Põhikooli käsitöö ja kodunduse
            õpetaja. Tema magistritöö esitas rea huvitavaid näiteid selle kohta,   aNdra Kütt,                      Töötoas  arutame,  kes  on  lugemiskoer;  millised  on
            kuidas käsitöö ja kodunduse tundides lugemis- ja kirjutamisoskust   Tallinna Ülikooli lingvistika doktorant, Keeleilu Erahuvi-  erinevad lugemiskoera kaasamise viisid, toome näi-
            edendada ja teistpidi – kirjaoskuse kaudu ainet teadlikumalt oman-  kooli asutaja ja juhendaja          teid Keeleilu Erahuvikooli lugemisringist.
            dada. Selle tööga on kasulik tutvuda igal klassi-, käsitöö ja kodundu-  KatI erNIts,                    Kõne alla tuleb kirjandus loodusest. Töötoa osaks on
            se, aga ka keeleõpetajal ja mistahes muul pedagoogil. Tegevused on   Eesti Kennelliidu atesteeritud koerte koolitaja, teraapia-ja  lugemine lugemiskoer Fjodorile
            praktikas proovitud ja väga elulised.                       lugemiskoerajuht                            Lugemiskoer Fjodor on läbinud teraapiakoera eksa-
                                                                                                                    mi, tööstaaž lugemiskoerana kolm aastat.
                                                                        Milline roll on lugemiskoeral laste keeleõppes? Kui-  Täiendav info: http://www.koertekoolitus.eu/et/mi-
                                                                        das saab koeraga lugemistundi siduda erinevate tee-  nust/lugemiskoer-fjodor/ ja http://www.keeleilu.ee/
            ESIMENE MULGI AABITS KÜPSES KAUA                            made ja tegevustega?                        lugemiskoer-fjodor/

                                                                        KIRjAOSKUST TOETAV õPIKESKKONd LASTEAIAS
                                          Alli  Laande:  „Olen  tegelenud
                                          mulgi keele ja kultuuriga juba   aNNelI laaMaNN,                          vastused saada. Töötoa lektor on teinud magistritöö
                                          mitukümmend aastat. Juhen-    Tabasalu Teelahkme lasteaia direktor        teemal  “Kirjaoskust  toetav  keskkond”  (TLÜ  2014)
                                          dasin 15 aastat folkloorirühma                                            ning  uurinud  eesti  lasteaedade õpikeskkondi  kirja-
                                          Allikas, mille etteasted olid kõik   Milline on keskkonna roll lapse arengul? Uuenenud  oskust toetavast aspektist, tuginedes rahvusvahelisele
                                          murdekeeles. Lapsepõlves tädi ja   õpikäsituse seisukohalt õpetaja loob keskkonna, kus  õpikeskkonna hindamise mõõdikule ELLCO (Ear-
                                          ema käest kuuldud keel oli mulle   õppimine saab toimuda. Milline on keskkond, mis  ly Language and Literacy Enviroment). Töötuba on
                                          väga armas ja omane. Kuna leid-  soodustab lapse kirjaoskuse arengut? Millised on  praktiline ning annab ideid ja mõtteid, mida oma
                                          sin, et kodudes räägitakse laste-  need tegurid, mis ajendavad väikelast uurima tähti  õpikeskkonnas saaks kohe muuta, et toetada laste
                                          ga mulgi keeles järjest vähem ja   ja teksti, matkima kirjutamist ning tundma huvi raa-  kirjaoskuse arengut eelkoolieas.
                                          see kaunis ja rikas pärandus võib   matute vastu? Neile küsimustele on võimalik töötoas
                                          kaduma minna, hakkasin tead-
                                          likult tegema projekte lastele, et   ENESEVÄLjENdUSE ARENdAMINE LÄBI ERINEVATE OSAOSKUSTE
                                          veel ära kasutada oskajaid mem-  aNu päIt, tIIu KIveste,                  Näitame laste täidetud muinasjutumappe.
                                          mesid õpetamaks mulgi keelt.   Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli klassiõpetajad  Tutvustame ka 2. klassi muinasjutumappi, kui tegime
                                          Kuna mulgi keelt kõnelevad iga-                                           muinasjutust ühiselt luuletuse.
                                          päevaselt  külades vanemad ini-  Tutvustame, kuidas õpetada lapsi 1. klassis  jutustama  Praktilise tööna tegeleme teksti sõnavaralise muut-
                                          mesed, siis oli vaja hakata seda   läbi muinasjuttude kuulamise, lugemise ja kirjutami-  misega (teksti sisu jääb samaks) läbi erinevate sõna-
                                          kirja panema ja koostama lastele   se. Räägime, kuidas valmisid meie muinasjutumapid  varaga seotud ülesannete. Muutmine hõlmab tegusõ-
                                          õppematerjale. Mulgi keele ja   ja kuidas jõudsime ühisjutustamiseni.     nu, omadussõnu, väljendeid ja võrdlusi.
            kultuuri kaitsmine ning arendamine on ka Mulgi Kultuuri Instituudi
            (MKI) üks põhieesmärke. Kuulun MKI ridadesse viimased 15 aastat.
            Kümne aasta jooksul olen koostanud kaks „Mulgi Märdi tüüvihku“   MÄNGUd, MIS TOETAVAd LUGEMA õPPIMIST: HÄÄLIKUST SõNANI
            erinevatele kooliastmetele ja „Kõnelemisraamatu“ täiskasvanud huvi-  JeleNa sepp,                       toetada  looma õppematerjale, mis muudaksid
            listele. Töörühmaga koos panime kokku ka praktilise mulgi sõnastiku,   koolitaja                        lugemistegevused lapsele huvitavaks.  Töötoas osale-
            milles on üle nelja tuhande sõna ja nüüd paneme kokku „Mulgi suurt                                      nu oskab luua ja kohandada õppemänge arvestades
            sõnaraamatut“, milles peaks olema ligi 12 000 sõna. Nelja inimese koos-  Töötoa eesmärk  on anda huvilistele võimalus saa-  lapse  individuaalsusega.    Jagatakse  juhiseid, kuidas
            töös andsime välja „Mulgi laste mängu- ja lauluvihu“. Tegeleme ka prak-  da uusi teadmisi ja oskusi selleks, et õpetada last  mängu luua ja ette valmistada ning pakutakse erine-
            tilise mulgi keele õpetamisega. Alustame lasteaedades keelepesadega ja   lugema ja tõsta tema lugemishuvi.  Anda ideid ja  vaid varieerimisideid.
            toimib ka õpetajate õpe, mida on läbi viidud juba neli aastat. Juba 21
            aastat on lasteaialapsed osa saanud Mulgimaa laste folklooripäevast, kus
            laulame ja mängime mulgi keeles.                            ERILINE õPPIjA, ERILINE LUGEjA
            Aabitsat hakkasime tegema, tundes selle vajadust. Meil olid olemas töö-
            vihikud, laulu- ja mänguvihik, aga puudus algastme õpperaamat, mis   KadI luKaNeNoK,
            oleks huvitav ja lastepärane. Aabitsa projekti toetas rahaliselt Kultuuri-  logopeed, koolitaja         Sügavuti käsitleme lugemisoskust ja -raskust. Heida-
            ministeeriumi Mulgimaa kultuuriprogramm ja eestvedajaks oli Mulgi   Erilise õppija, erilise lugeja töötoa idee on inspi-  me valgust ja arutleme loetu mõistmise arendamise
            Kultuuri Instituut.“                                        reeritud käesoleva konverentsi paneeldiskussioo-  teemadel, tähelepanufookuses on autismiga õpila-
            Kristi Ilves: „Olen mulgi asjadega tegelenud juba 2005. aastast, mil mi-  ni teemast, mis keskendub õpiabile ja selle kätte-  sed ja võimalused nende loetu mõistmist arendada.
            nust sai Vikerraadios mulgikeelsete uudiste toimetaja ja diktor. Murde-  saadavusele. Oma töötoas arendame seda teemat   Laiuti läheme erivajaduste teemadega, võttes vaatluse
            keele omandasin lapsepõlvekodus ning ka minu bakalaureuse- ja ma-  edasi, liigume sügavuti ja laiuti lugemisoskuse ja   alla aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning vaimupuudega
            gistritöö on selleteemalised.                               hariduslike erivajaduste teemadel. Töötoas käsitle-  seotud inimeste võimalused sotsiaalmeedia tõhusaks
            Raadiouudistele on tänaseks lisandunud Tarvastu ja Tõrva murdering,   me eripedagoogika aktuaalseid teemasid TLÜ eri-  kasutamiseks. Kõikides ettekannetes arutletakse ning
            mida juhendan, mulgi keele ja kultuuri õpetajate koolitus, mida koor-  pedagoogika lõputööde uurimustulemuste kaudu.     antakse soovitusi igapäevaseks praktiliseks tööks.
            dineerin. 2008. aastast alates toimetan mulgikeelset ajalehte Üitsainus
            Mulgimaa. Olen koostanud kaks mulgi keele töövihikut, toimetanud   PRAKTILISEd TEGEVUSEd LUGEMISPESAS
            erinevaid mulgikeelseid raamatuid ja trükiseid. Osalen mulgi sõnaraa-
            matu töörühmas ja tänavu toimetan mulgikeelset Tähekest. Aabitsapro-  KaJa KIvIsIKK,
            jekt oli põnev väljakutse ja võimalus teha päris algusest lõpuni koostöös   Tartu Descartes’ Kooli klassiõpetaja  Lugemispesa on muutunud kohaks, kus lapsed ISE
            teise autori ja kunstnikuga raamat, mis tutvustaks lastele mulgi keelt.                                 tegutsevad, tundides õpitut kinnistavad, oma loovust
            Teeme erinevaid projekte sageli koos Alli Laandega, sest üks meist kõ-  Mis on Lugemispesa ja mida seal teha? Millist kasu  arendavad ning sotsiaalseid oskusi täiustavad. Ühe-
            neleb Karksi ja teine Tarvastu murrakut ja nii ei jää käsitlus ühekülgseks.   saavad sellest lapsed ja õpetaja?  Kuidas aidata tunnis  sõnaga - Lugemispesa on koht, kus on HEA OLLA.
            Aabits on Mulgi Kultuuri Instituudil juba ammu plaanis olnud, kuid eri-  õpitud keelereegleid mänguliselt kinnistada? Milli-  Kutsun töötuppa õpetajaid, kes on valmis oma klassi-
            nevatel põhjustel nägi ilmavalgust alles 2016. aasta sügisel.”  seid arendavaid mänge võiks suunata lapsi mängima?  ga tavapärasest pisut erinevaid õpiülesandeid lahen-
                                                                        Neile ja paljudele teistele küsimustele loodan koos  dama ning kes ei karda katsetada. Omalt poolt loo-
            Töötoas kõneleme mulgi keelest ja selle praegusest olukorrast, tutvusta-  osalejatega vastuse leida. Omalt poolt pakun isiklik-  dan seal kohata õpetajaid, kes on nõus ka ise mõnd
            me aabitsat ning muid materjale, mis meil on keeleõppe jaoks olemas.   ke kogemusi ning laste peal läbiproovitud mängulisi  toredat töövõtet teistega jagama. Osalema on ooda-
            Huvilised saavad jõudu proovida ka praktiliste keeleharjutustega.  tegevusi. Just nende tegevuste kaudu saame lahti nii  tud eelkõige õpetajad, kes soovivad mõned tegevused
                                                                        tüütust kordamisest kui hirmust ebaõnnestuda.   ise kohapeal läbi proovida.
   1   2   3   4