Page 2 - Õpsik nr 9 - MAI 2017
P. 2

2        Mai  2017



                KOLM KÜSIMUST                                                 FOORUM


                                                                           õPIABI – KELLE MURE… ?






                         MeelI paNdIs
                         auliige
                                                                                     Mare Müürsepp
                                                                                     uhatuse liige,
            KUIdAS SELLE ÜHINGUNI jõUdSId?                                           klassiõpetaja
            Minu elus on ikka häid juhuseid. 1994. a tegin Olev Musta juhenda-  Käesoleva 2017. a alguses on ilmu-
            misel lõputööd psühholoogias lugemisuuringu teemal  (praeguse PIR-  nud uuringukeskuse Centar töö
            LS uuringu eelkäija)  ja tema soovitas üles otsida Aira Lepiku, EstRA     „Haridusliku erivajadusega õpi-
            juhatuse esinaise, kellel pidi olema teemakohast kirjandust. Sain ja tööta-  laste kaasava hariduskorralduse
            sin läbi suure spordikoti täie.                               uuring“. Suure hulga eri huvigrup-
            Sellele järgnes  elu  esimene  välisreis Rahvusvahelise  Lugemisühingu   pide küsitlusel tehti järeldused:
            (www.literacyworldwide.org )                                  •  eripedagooge on liiga vähe;
            konverentsile Prahas 1996. a ja järgmisel aastal USAsse Lugemisühingu   •  oleks vaja abiõpetajaid;
            juhtimiskonverentsile juba EstRA sekretärina. No ja nii võttis ühing sõr-  •  õpetajatele  tuleks  korraldada
            me, käe, jalad ja suure osa sellest, mis peas – nüüd juba rohkem kui ka-  täiendkoolitusi;
            hekümneks aastaks. Praegu auliikmena õhetan rahulolust selle pärast, et   •  õpiabi  rahastus  peaks  olema
            Eesti Lugemisühing areneb ja teeb suuri ning häid asju, sest juhtimine on   paindlikum;
            heades kätes ja liikmed on entusiastid.                       • klassi suuruse piirmäärast tuleb
                                                                          kinni pidada, et tagada lastele soo-
                                                                          dus suhtluskeskkond;
            MIKS OLEd ENd SIdUNUd SELLE ÜHINGUGA?
                                                                          •  erivajaduste  määramise  ja  klas-
            Huvitav on olnud nii erialaselt kui isiklikult. Ühinesin ühinguga olles   sifitseerimise küsimus tuleks üle
            koolis logopeed ja sain suurt tuge ühingu teaduskirjandusest ja prakti-  vaadata.
            listest nõuannetest, aga veel suuremat tuge kontaktidest mõttekaaslaste-  Praktikule – õpetajale ja eripeda-
            ga kogu maailmast. Paljud neist on sõbrasuheteks arenenud.    googile – on need kitsaskohad pa-
            Ülikoolis töötades ja koostöös Katrin Poom-Valickisega ja Rahvusvahe-  raku tuttavad.
            lise Lugemisühingu-Sorose projekti Lugemine ja Kirjutamine Iseseisva   Eesti Lugemisühingusse koon-
            Mõtleja Kujunemiseks toel said hoogu iga-aastased konverentsid ja tek-  dunud pedagoogid teadvustavad
            kisid uued projektid (Raamat Lapselt Lapsele, Lugeda on Mõnus).   teravalt koolis ilmnevaid õppimi-
            Sai selgeks, et projektid on need, mis haaravad kaasa uusi inimesi ja an-  sega seotud probleeme. Lugemi-
            navad võimaluse uutele ja tulevastele juhtidele (Mare Müürsepp,  Kadi   sühingu selleaastane küsitlus oli
            Lukanenok, Maili Liinev, Heli Prii, Anu Ratasep, Maria Jürimäe jne).  suunatud sellele, et otsida lahen-  Wimbergi luuletus kirjatehnika harjutusena
            Juhatuse esinaisena oli mul kaks salaeesmärki – et minu ametiaja lõ-  dusi. Ühingu 15. juunil 2017. a  kõiki vajadusi“. Ka I–II kooliast-  Õpiabi rakendamises on rohkem
            puks oleks liikmeid vähemalt sada (täidetud) ja et kõigil Euroopa Luge-  peetava aastakonverentsi panee-  mes domineerib samasisuline väi-  vaja lähtuda individuaalsusest,
            misühingu konverentsidel osaleks Eestist ka vähemalt üks tegevõpetaja   lettekanne keskendubki õpiabi  de,  kuid III kooliastmes osutavad  leiavad vastajad. Paljud olukorrad
            (täidetud). Olen endiselt siiralt veendunud, et meil on, mida õppida, aga   kättesaadavusele. Küsitlus, mille  43% vastuseid sellele, et õpiabi  lahendatakse sellega, et kas lapsel
            meil on ka, mida jagada ja seda just õpetajate igapäevatööst ja vahen-  tulemusi allpool tutvustatakse, on  selles vanuses õpilastele enam ei  on „paberid“ või mitte, kuid see
            dite ja võimaluste leidmise oskusest (vaadake „Lugemismänge“, mis on   otseselt seotud aastakonverentsi  korraldata. Piisavalt õpiabi saab  pole lahendus.
            koostatud tänu õpetajate loovusele).                          fookusega ja konverentsil käsitle-  põhikooli lõpuastmes õpilane 8%  Kordub mõte, et lasteaias ja koo-
                                                                          misele tulevate teemadega.   vastajate meelest. Kutsekoolis on  lis  on  kriitiline puudus  õpiabi
            MIS ON SINU jAOKS OLNUd EREdAMAd HETKEd ÜHINGU TEGEMISTES?                                 see protsent veel väiksem.   spetsialistidest. Abi vajavate laste
                                                                          Ühingu  liikmed  ja  teised  huvili-  Tundub, et tegu on müütilise et-  arvu nähakse suurenevat. Muidugi
            Neid ei anna kokku lugeda.                                    sed said hinnata, milline on õpiabi  tekujutusega  selles  mõttes,  et  kui  suureneb see ka selle arvelt, et kui
            Iga-aastased konverentsid ja osalejate jagamis- ja saamisrõõm.  olukord asutustes, millega nad  kooli algul õpiabi veel saabki,  lasteaias on abi jäänud saamata, on
            Projektid alates esimesest „Raamat lapselt lapsele“ kuni nendeni, mis   on seotud töö või muu suhte tõt-  siis  edasi  peaks  õpilane  kulgema  koolis toimetulek seda vaevalisem.
            osalejate entusiasmist kestavad juba kaugelt üle kümne aasta (Lugemis-  tu (vastusevariandid: iga õppija  juba vahvasti omal jõul. Samas
            pesa, Lugeda on mõnus, Koolid, kus lugemine loeb),            saab kohapeal piisavalt abi; toimib  on õpiedukuse ja koolisuhtumise  Erivajadusega  lapsi  saab
            Ühisüritused  Soome  Lugemisühinguga,  rahvusvahelised  projektid  ja   õpiabi süsteem, kuid see ei kata  uurimused ju näidanud, et ras-  tavarühma/-klassi kaasata ja neid
            üritused.                                                     kõiki  vajadusi;  selgitatakse  õpiabi  keks hakkab minema paljudel   õpetada vaid siis, kui suurenda-
            Üle kümne aasta  Eesti esindamine Rahvusvahelise Lugemisühingu   vajadus, kuid abi saamiseks peab  5.–6. klassis – aga siis jäävad pal-  takse logopeedide, eripedagoogide
            Euroopa Arenduskomitees ja selle juhtimine 2010-2014, mis tähendas   õppija käima mujal jne). Pakuti  jud lapsed just nimelt ilma toeta.   ja psühholoogide arvu haridusasu-
            suurt vabatahtlikku koormust ja pingelisi arutelusid, aga ka erinevate   ka, mida toob tulevik, kui asjad  Klassiõpetaja eriala lõpetanud on  tustes. Tugisüsteemita, jättes kõik
            kultuuride õppimist ja palju väga häid sõpru.                 jäävad nii, nagu praegu on. Mida  saanud eripedagoogika kursusi,  õpetaja õlgadele, kaasamine ei toi-
            Osalus Rahvusvahelise Lugemisühingu konverentsidel USAs, kus suu-  iga vastaja ise teha saaks, et õpiabi  mille maht on siiski ebapiisav tõ-  mi. HEV koordinaatori töö peaks
            rimal osales ligi 20 000 spetsialisti ja millel avamisel esitasin tervituse   kättesaadavamaks teha? Algab ju  husaks õpetajatööks. Aineõpetajad  olema  seotud eraldi  ametikohaga,
            Euroopast alustades eesti keeles.                             muutus neist inimestest, kes suu-  on erivajadustega õppijast kuul-  mitte vaid lisatasuga, sest tööd on
            „Lugeda on mõnus“ ja „Lugemispesa“ projekti tunnustamine Euroopa   davad muutuda.          nud veelgi vähem kui klassiõpe-  koordinaatoril suures koolis küllal-
            Innovatiivse Lugemisprojekti autasuga. 2003. aastal Euroopa Lugemis-                       tajad.                       daselt ja õpetajana seda tööd süvitsi
            konverentsi korraldamine Eestis ja selles artiklite kogumiku koostamine   Esitame järeldused suuremate tee-  Vabavastustes on esile toodud ees-  teha ei saa: vaatluskaartide täitmi-
            oli mu „lapsuke“. Ma arvan, et nüüd oleks uuel põlvkonnal aeg selline   made kaupa. Tsitaadid vastustest  kätt seda, et õpiabi peaks olema va-  ne, ümarlaudade korraldamine,
            üritus uuesti ette võtta.                                     on antud kursiivis.          jadustepõhine ja paindlik. Oluline  koosolekud,  tunnikülastused,
                                                                                                       oleks koolis lisaks õpiabi tundide  lapsevanemate nõustamine, kon-
            Ja ere püsiolek – mitte hetk – on minu jaoks see, et kui valdavas ena-  ÕPIABI KÄTTESAADAVUS    andjale seesugune abiõpetaja, kes  taktid eriarstidega…
            muses riikides  sh  katusorganisatsioonis  Rahvusvahelises Kirjaoskus-  LASTEAIAS JA ERI    käib õpetajate tundides vajadu-  Ülekoormatud tugitöötaja tege-
            ühingus aktiivsus ja liikmelisus väheneb ning mõned ühingud on lau-  KOOLIASTMEIS          se  korral  tegevusi  toetamas,  töö-  vust saab nimetada tulekahju kus-
            sa letargiasse langenud, siis Eesti Lugemisühing on täie tervise juures                    lehti ja kontrolltöid lihtsustamas  tutamiseks. Järjest enam tähelepa-

            25-aastane arenev ja oma võimekust realiseeriv tegija.        Kõige paremas olukorras tundu-  ja muid tugivõtteid rakendamas.  nu nõuavad ka õppekeelest erine-
                                                                          vad vastuste põhjal olevat I koo-  Sellisel õpiabi andjal võiks olla hal-  va emakeelega lapsed.
                                                                          liastme  lapsed,  kuna  selle  astme  lata  näiteks  10  last  ja  see  tegevus  Haridussüsteem vajab suuremat
            LÜHIdALT EESTI LUGEMISÜHINGU AASTAST 2016                     puhul on enim esindatud hinnang  oleks lisaks õpiabi tundidele.   eelarvet, et palgata vajalikke spet-
                                                                          „iga abivajaja saab kohapeal piisa-  Õpiabi tunnid võiksid 1.–3. klas-  sialiste. Koolide haldajad pea-
            Ühingu koolitustegevus toimus enamasti aprillis ja mais. Maili Liinev   valt õpiabi“. Samas, kui seda saab  si lastel olla tunniplaani osa, et  vad  aru  saama  abi  vajalikkusest;
            andis koolitusjuhi ameti üle Jelena Sepale. Väikeste kodu-uurijate võist-  väita vaid vähem kui viiendik vas-  arendada õpioskusi, milles on  ametlikult  tuleks  kohustada

            lusele „Kodumaja jutustab“ saabus 116 lapse töö, ametis oli 70 juhen-  tajaist (18,42%) – siis pole seda ju  vajakajäämisi.  Eripedagoog peaks  rohkem spetsialiste tööle võtma,
            dajat, eestvedajad Tiina Kivimäe, Eve Krais, Heli Prii. Projekti „Lugeda   sugugi palju. Eesti Vabariigi las-  õppeaasta algul korduvalt külastama  määrates töötajate arvu, töökohta-
            on mõnus“ 17. tegevusaastal salvestati raamatulugemist videosse, seda   tekaitseseadus kinnitab, et  IGAL   rühmi ja klasse, et märgata abivaja-  de struktuuri.
            korraldasid Anu Ratasep ja Hele Kriisa. Konverents „Kirjaoskus tuli-  LAPSEL ON ÕIGUS HARIDUSE-  jaid.
            punktis“ peeti Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledžis. Tavaks hakkab ku-  LE, MIS ARENDAB VÄLJA LAPSE   Peetakse tarvilikuks, et eripeda-  Põhiseaduse paragrahvis 37 on
            junema düsleksia teabepäev, mida seekord toimus Kadi Lukanenoki ja   VAIMSED JA KEHALISED EELDU-  googi koolitusega spetsialist jälgib  riik endale võtnud kohustuse teha
            Liina Velneri juhtimisel. Anneli Laamann aitas valida Lastekaitseliidu   SED NING KUJUNDAB TERVIKLI-  lapsi tavalises õppetöös ja mängus,  haridus igaühele kättesaadavaks
            Head Raamatut. Paljud tublid lugejad saatsid arvustusi Lugemiselamuse   KU ISIKSUSE…       kuna  kõik  õpetajad  ei  tea  eriva-  ja hoida hariduse andmine järele-
            rubriiki ja said selle eest tasuta uue raamatu. Koos Eesti Lastekirjanduse                 jadustest piisavalt selleks, et laste  valve all. Seega ei saa õigeks
            Keskusega korraldati koolitusi „Aitan lapsi kirjanduse juurde“. Rahvus-  Lasteaia puhul kehtib enim väi-  arenguprobleeme märgata ja kipu-  pidada, et erivajadusega lapsed
            vahelist suhtlust arendasid Kadi Lukanenok ja Maria Jürimäe. Otsad   de, et „toimib õpiabi süsteem   vad hälbivat tegevust põhjendama  ei saa õpiabi riiklikus süsteemis,
            tõmbas kokku Erasmus+ projekt „Meie oleme Euroopa“.           (nt logopeed), kuid see ei kata  kasvatamatusega.         vaid pere peab selleks panustama
   1   2   3   4