Page 1 - Õpsik nr 9 - MAI 2017
P. 1

ÕPSIK













                                                                    KLASSIÕPETAJATE AJALEHT                                                NR 9   Mai 2017



                SAATEKS                                                       PÄEVATEEMA


            va konverentsi, mille teemaks on „Kirjaoskus peegeldab heaolu“.   EESTI LUGEMISÜHINGU TEGEVUSE ALGUS
            Käesolev lehenumber toetab Eesti Lugemisühingu 25. aastapäe-
            Paneelarutelu keskendub õpiabi teemale – sellest ka foorumi kirjutis.
            Nagu ikka, tutvustame põgusalt konverentsi töötubade sisu.                                                             have a nap“. Ma ei saanud aru, mida
            Kui 25 aastat tagasi, maikuus 1992 sain kutse lugemisühingu asuta-                                                     ma peaksin talle andma. Ta kordas
            miskoosolekule, olin väga rõõmus. See tähendas toonases, veel alles                                                    ja ikka ma ei saanud aru. Siis ta
            avanevas ühiskonnas uusi kontakte ja allikaid ning võimalust näha                                                      selgitas pikemalt, et oli  õhtul kaua
            oma valdkonna teemasid teiste erialade silmadega.                                                                      lugenud ja kirjutanud ja soovis nüüd
            Algusest peale on lugemisühingut kandnud idee ühendada eri               JaaN MIKK                                     veidi silma kinni lasta. Doris Roett-
                                                                                      Eesti Lugemisühingu
            elukutsetega inimesi, keda erutavad kirjaoskuse küsimused.               asutaja- ja auliige                           ger kinkis mulle „Handbook of Rea-
            1990tel oli kiire arendada välissidemeid – tekkis ju meie ühing EstRA                                                  ding Research“ 2. köite (1991). Ta oli
            rahvusvahelise  organisatsiooni  International  Reading  Association
            toitval rinnal. Mõõtmatult tähtis oli meie liidrite – Aira Lepiku, Jaan                                                selle 1,9 kilo kaalunud raamatu oma
            Miku, Meeli Pandise jt – tegevus lugemisühingute Euroopa ja üle-  Õpilasena nägin, et paljudel mu  presidendi ametisse astub. Doris   reisikohvris Ameerikast toonud.
            maailmsetel kogunemistel. Ainult see võimaldas leida nii ainelist kui   kaaslastest  oli  raske  mõista  õpi-  Roettger oli ametisse valitud aas-  Juhtimise töötoas 16.–17. oktoobril
            moraalset tuge oma ühingu ülesehitamiseks.                  kute tekste ja nii õpiti neid pähe.  taiks 1993–1994 ja ta otsustas enne   1992 olid teemadeks lugemisühin-
            Ere märk Eesti asjatundjate rahvusvahelisest suutlikkusest oli 2003.   Uurimistöös otsustasin seetõttu  seda teha ringsõidu vastvabanenud   gute asutamine, juhtimine, finants-
            a Tallinnas korraldatud Euroopa lugemiskonverents. Üsna selle järel   välja selgitada, kuidas saaks kirju-  Balti riikides tutvumaks noorte    probleemide lahendamine, hea juhi
            tegi IRA tõesti suure kingi: erialakirjanduse annetus nii meie ülikoo-  tada õpilastele hästi arusaadavaid  lugemisühingute tööga. Tegin talle   omadused ja rahvusvaheline koos-
            lide raamatukogudele kui ka EstRA üksikliikmetele.          õpikuid. Vastavaid teadusartikleid  ettepaneku, et ta teel Riiast Tallin-  töö. Esinesid ja diskussiooni juhtisid
            Esimese kümnendi üks massilisemaid ettevõtmisi oli RWCT koo-  otsides sattusin sageli Rahvusvahe-  nasse peatuks ka Tartus ja ta nõus-  IRA valitud president Doris Roett-
            litussari (Reading and Writing for Critical Thinking, lugemine ja   lise Lugemisühingu ajakirjadele ja   tus. Ta tahtis sõita öise Riia-Tallinn   ger, professionaalse arengu divisjoni
            kirjutamine kriitilise mõtlemise arendamiseks), mida pidasid välis-  raamatutele. Nii olin ma üks nen-  rongiga Tartusse, kuid ma laitsin   direktor Brenda Townsend ja rah-
            lektorid ja vedasid Katrin Poom-Valickis ja Meeli Pandis. Paljud tegev-                                                vusvahelise koostöö komitee juht
            õpetajad  said  sealt äratust aktiivõppemeetodite  rakendamiseks.     dest, kel tekkis mõte luua Eesti   selle plaani maha, sest ma kartsin,   Alastair Hendry.  Esinesid ka Rootsi
            Tänase õppekirjanduse autorite seas on selle laine tegijad hästi ära-  Lugemisühing.     et ta ei kujuta seda rongisõitu ette.   Lugemisühingu president Ulla-Britt
            tuntavad.                                                   Eesti Lugemisühingu ideed jagasid  Kolleeg Riiast tõi Doris Roettgeri
            2000. aastatel kujunes – jällegi algselt välisrahastuse toel – ulatus-  Tartu Ülikooli Raamatukogu töö-  autoga Valga raudteejaama 12. ok-  Persson,  Soome  Lugemisühingu
            likuks „Lugemispesa“ projekt oma mentorkoolituse ja keskkon-  tajad. Kontakteerusime  Tallinna   toobri õhtul ja mina sõidutasin ta   president Pehr-Olof Rönnholm ja
            nakujundusliku ideega. „Lugemispesa“ (Maili Liinev) ja koolide     Pedagoogikaülikooli õppejõudude-  oma autoga Tartusse hotelli Park.  Ühendkuningriigi lugemisühingu
            virtuaalvõrgustikule rajanev „Lugeda on mõnus“ (Anu Ratasep ja   ga ja leidsime mõttekaaslasi. 9. mail  13. oktoobril kohtus Doris Roettger   president Alastair Hendry. Lühiet-
            Hele Kriisa) on pälvinud Euroopa innovaatilise lugemisprojekti au-  1992 toimus TÜ Raamatukogus  TÜ pedagoogika keskuse töötajate-  tekandeks said sõna ka Eesti, Leedu,
            tasu.                                                       Eesti Lugemise Ühingu asutamis-  ga, TÜ prorektori professor Peeter   Läti, Venemaa, Rumeenia, Islandi ja
            Selles lehenumbris tervitavad kolleege kolme põlvkonna liidrid Jaan   koosolek. Osavõtjateks olid TÜ ja  Tulvistega, Eesti Lugemise Ühin-  Norra esindajad.
            Mikk, Meeli Pandis ja Maili Liinev.                         TPÜ õppejõud, raamatukogu tööta-  gu liikmetega ja eraldi veel dotsent   Eesti  Lugemisühingu  esime-
            Ja ikka sama hooga edasi, nii vanad kui ka uued liikmed ja kaasa-   jad jt, kokku umbes 12–15 inimest.  Larissa Vassilchenkoga. Õhtust sõi   ne konverents toimus Tallinnas
            mõtlejad!                                                   Arutasime tegevussuundi, põhikirja  ta Aili Norbergi perekonnaga. 14.   19. oktoobril 1992. Konverentsil

            Toimetaja                                                   ja valisime juhatuse. Eesti Lugemi-  oktoobril oli Doris Roettgeril päe-  osales 45 inimest: väliskülalised,
            Mare Müürsepp                                               se Ühingu  presidendiks valisime  vakavas kohtumine TÜ Raamatu-  õppejõud,  raamatukogutöötajad

                                                                        dotsent Aira Lepiku.         kogu direktori Malle Ermeliga, vest-  ja üliõpilased.  Avaettekande pidas
                TERVITUS                                                Valitud juhatuse esimese koosoleku  lus minuga, ekskursioonid ja õhtul   Doris Roettger teemal „Lugemine
                                                                                                                                   ja kirjutamine 1990ndatel aasta-
                                                                        kutsus Aira Lepik kokku 16. juunil  kontsert  Vanemuises.  Järgmisel
                                                                        1992 TÜ Raamatukogus. Päeva-  päeval sõitsime bussiga koos Tartust   tel“. Tema ettekanne on tõlgitud
                                        Eesti Lugemisühing –  see tähendab   korras olid Eesti Lugemisühingu  Tallinnasse.  Bussis ütles ta mõnin-  eesti keelde konverentsil esitami-
                                        minu jaoks erilisi inimesi, kes näe-  registreerimine ja tegevuskavad.  gase vestluse järel „I would like to   seks. Ulla-Britt Persson Rootsist
                                        vad lugemises rohkemat kui tehnika   Viimaste seas rääkisime projek-                       rääkis sellest, et lugemine on roh-
                                        ja info omandamine. Mul on olnud   tide käivitamisest ning koostööst                       kem, kui silm suudab haarata, ja
                                        suurepärane võimalus osaleda ühin-  Soome  lugemisühinguga.  Arutluse                      Adela Rogojinaru teemaks olid
                          MaIlI lIINev  gu töös liikmena, projektijuhina ja   all olid ettevalmistused Rahvus-                     lugemisprogrammid koolitajatele.
                          Eesti Lugemisühingu   juhatuse esinaisena. Kõige olulisem                                                Eestist oli neli esinejat: Jaan Mikk –
                          juhatuse liige  inspiratsioon on inimesed, kellega   vahelise Lugemisühingu Euroopa                      Lugemine ja õppekirjandus, 2) Karl
                                        olen seal kohtunud. Need õpetajad,   Arenduskomitee  sügisistungiks
                                        uurijad lapsevanemad jne on inime-  Tallinnas  ja  kuulasime  infot  Läti                  Karlep – Lugemistehnika kujunda-
            sed, kes suhtuvad laste lugemisoskusesse armastuse, kire ja loovusega.   Lugemise  Assotsiatsiooni  moodus-            mine eesti keeles, 3) Valdur Lulla
            Mind on hämmastanud, kuidas lugemisühingu liikmed näevad alati või-  tamisest. Minu ülesandeks jäi koor-               – Murelikke  mõtteid mõistva luge-
            malusi ja ressursse, näevad kohti, kus toetada, oskavad kuulata ja olla   dineerida  Rahvusvahelise  Lugemi-           mise oskusest ja 4) Ilmar Tomusk –
            kohal.                                                      sühingu valitud presidendi Doris                           Funktsionaalsest kirjaoskamatusest
            Tänu kogemusele Eesti Lugemisühingus on minul lootus, et meie riik ja   Roettgeri visiiti Eestisse. Selle koos-        õpetaja pilgu läbi.
            haridussüsteem liigub suunas, mis tõesti toetab igat lugejat.   oleku materjalidest leian järgmised                    Meid  innustas sel  ajal vabadus ja
            Kohtudes õpetajate ja vanematega ja kuulates lugusid õpetajatest, kes   nimed: Kärt Miil TÜ raamatuko-  Aira Lepik, EstRA esimene   soov teha midagi lugemioskuse
            sunnivad lapsi lugema, kasutavad siiani kuivi lugemiskontrolle, hinda-  gust, Valdur Lulla Tartu rajooni ha-  president  arendamiseks Eestis. Seda me tun-
            vad laste lugemist moel, mis lugemishuvi hävitab, saan aru, et see on   ridusosakonnast, Karl Karlep TÜst,             netasime ja sellise hinnangu on kir-
            vaid osa reaalsusest.                                       Larissa Jõgi TPÜst, Tiiu Puik.                             ja pannud ka  Alastair Hendry oma
            Ma olen  kohanud meie  ühingus inimesi, kes näevad lugejas inimest,                                                    kokkuvõttes Juhtimise töötoast.
            kellel on oma eripära, omad valmisolek ja omad huvid. Need õpetajad   Eesti Lugemisühingu juhatuse tei-                Eesti  Lugemisühingu  asutamise
            on reaalselt olemas ja teevad oma tööd lasteaedades ja koolides. Nende   ne koosolek toimus Tallinna Peda-             idee tuli ülikoolide õppejõududelt
            vaikse ja nähtamatu töö viljad on lapsed, kes loevad mõnuga ja ka lap-  googikaülikoolis 27. augustil 1992.
            sed, kes ei loe vabatahtlikult, aga nad ei vihka lugemist, sest õpetaja on   Päevakorras oli põhikirja redigee-        ja raamatukogude töötajatelt. Tänu
            leidnud nende tugevused lugejana ja nad rahule jätnud. Pean äärmiselt   rimine ja ettevalmistused Rah-                 Eesti Lugemisühingu esimesele pre-
            oluliseks seda, et lugemine ei muutuks eesmärgiks omaette, mida treeni-  vusvahelise  Lugemisühingu  alga-             sidendile õnnestus meil kiiresti luua
            da, hinnata ja arendada eraldiseisvana lapsest, keskkonnast ja rõõmust.   tusteks Tallinnas. Neid oli kolm:            head kontaktid teiste riikide lugemi-
            Olen emana tänulik, et sain just lugemisühingus kogemused eriliste lu-  1)  Juhtimise  töötuba  16.–17.  ok-           sühingutega ja sulanduda rahvus-
            gejatega. Nüüd on minu kodus üks innukas lugeja ja teine düsleksiaga   toobril,                                        vahelise kogukonda. Nüüdseks on
            laps ja  nad mõlemad loevad. Jah, see, kuidas emana pidevalt jätkata ka-  2) Euroopa Arenduskomitee sügi-              lugemisühinguga liitunud ka paljud
            valalt lugemise toetamist, põnevate tekstide leidmist ja olla järjepidev,   sistung 17.–18 oktoobril ja                õpetajad ja on tehtud hulgaliselt hu-
            see on kunst. Kunst on olla ema ja õpetaja, kes jaksab ja alati jätkab. Va-  3) Eesti Lugemise Ühingu konve-           vitavaid projekte. Lugemisühingu
            jadusel muudab ja läheb edasi. Just see iseloomustab minu jaoks ka Eesti   rents 19. oktoobril 1992. Kuulasime         tegevusest annab väga hea ülevaate
            Lugemisühingut: see organisatsioon omab kogemusi, jätkab, muudab,                                                      lugemisühingu veebileht. 25 aastat
            areneb ja läheb alati edasi.                                ka informatsiooni 1. Rahvuslikust                          tagasi külvatud seeme on hästi kas-
            Soovin siiralt ja südamest tänada igat inimest, kellega olen kohtunud   Lugemiskongressist Moskvas.                    vama läinud. Ja seda tänu eilsetele ja
            Eesti Lugemisühingus! Olgu teil jaksu ja indu, hoidke ennast ja nautige   Rahvusvahelises Lugemisühingus
            vilju, mida annab laste lugemishuvi ja soov lugeda. Soovin edu ja sära   on kombeks, et president valitak-  Kutse, EstRA asutamisele  tänastele Eesti Lugemisühingu liik-
            jätkata!                                                    se aasta enne seda, kui ta tegelikult                      metele ning juhtidele.
   1   2   3   4