Page 3 - Õpsik nr 4 - AUGUST 2012

3
August 2012

KAASAEGNE KUNST ESIMESES KOOLIASTMES

Kaasaegse kunsti puhul võib juh- Töös valisin välja mõned kunsti-
tuda, et see on raskesti mõistetav, suunad, millele keskendusin: abst-
sest tihti vaatajat provotseeritakse, raktne ekspressionism, digitaalne
kunstiteose sõnum on peidetud (st ehk arvutikunst, fotograafia, maa-
kunstiteos esitab küsimusi, mitte kunst, opkunst. Valitud suundade
ei anna valmis vastuseid), samu- abil saab õpilastele baasoskusi õpe-
ti võivad takistuseks saada vaataja tada niisama edukalt kui traditsioo-
eelarvamused. Sellegipoolest peaks nilisi meetodeid kasutades.
KERLY EDNAŠEVSKI vähemalt püüdma kaasaegset kuns- 67% vastanud õpetajatest leidsid,
ti mõista ja sellesse veidi süveneda, et õpilased puutuvad kunstitundi-
sest kaasaegse kunsti eesmärk on des kaasaegse kunstiga vähe kokku.
suunata inimest mõtlema ühiskon- Peamiselt toodi välja, et:
inu magistritöö pealki- na valupunktide üle. • see kokkupuude sõltub õpetajast ja
ri on „Kaasaegse kunsti Uurimuses osales 72 tegevõpetajat, õpetajad ei tunne ennast kaasaegses
Mtähtsusest ja õpetamise kes annavad kunstitunde esime- kunstis tugevalt, neil puuduvad sel-
võimalustest esimeses kooliastmes“. ses kooliastmes. Kogutud andmete lealased teadmised;
Mind huvitas, mil määral puutuvad põhjal võib öelda, et 75% vasta- • õppematerjalid on kaasaegse
1.–3. klasside õpilased kaasaegse nutest peab oluliseks, et esimeses kunsti küsimustes ebapiisavad. Maakunsti näide: raamatukunstnik ja kirjanik Piret Raud on kividest
kunstiga kokku ja kuidas neile kaas- kooliastmes õpetataks kaasaegset Kui on vaja kaasaegset kunsti tut- moodustanud hobuse. Töö pealkiri ongi “Hobu”.
aegset kunsti õpetatakse. Uurimuse kunsti. Peamiste põhjustena toodi vustada, siis kasutatakse selle jaoks mil moel saab nimetatud võtet pi- õpetamisele ei pöörata piisavalt
ajendiks on mure, et kui kunstiõp- välja, et: allikatena Internetti ja erinevaid dada kaasaegse kunstiga tegelemi- tähelepanu. Kuid võib ka öelda, et
pes hoidutakse kaasaegse kunsti • kaasaegse kunsti tutvustamine I raamatuid nagu näiteks kunsti- seks. Sellest saab järeldada, et osa mõningal määral kaasaegset kuns-
õpetamisest, siis ei saa õpilased kooliastmes arendab õpilast ning leksikonid. Õpikud ja töövihikud vastanud õpetajatest ei ole kursis ti ikkagi õpetatakse. Osa õpetajaid
haridust, mis tagaks nende valmis- tema silmaringi ja annab teadmisi olid loetelus neljandal kohal. Kui kaasaegse kunsti avaldumisvormi- seejuures ei tea, et mõned ülesan-
oleku pidevas ja kiires muutumi- meid ümbritsevast maailmast; kooliõpikutes ja töövihikutes oleks dega. ded, mida nad esimese kooliastme
ses olevas maailmas orienteeruda • kaasaegne kunst on kõikjal inime- rohkem materjale kaasaegse kunsti Uurimistulemustest selgus, et kolm õpilastele annavad, kuuluvad kaas-
ja uusi lahendusi leida. Kaasaegne si ümbritsevas keskkonnas; kohta, siis ilmselt õpetataks seda ka enim kasutatud kunstisuunda esi- aegse kunsti valdkonda.
kunstiharidus peab lisaks loovtööde • tutvumine kaasaegse kunstiga koolides rohkem. meses kooliastmes on abstraktne Minu soovitused edasiseks on järg-
tegemisele sisaldama ka uurimist, arendab loovust; Õpetajatel paluti kirjeldada tundi, ekspressionism, maakunst ja foto- nevad:
mõtlemist ja arutlemist ning kõige • kaasaegse kunsti abil saab õpilas- kus nad on kasutanud kaasaegsele graafia. Digitaalset kunsti kasutati • viia esimeses kooliastmes kunsti
olulisem on kunstniku idee. Sellest tele näidata, et kunsti on võimalik kunstile omaseid võtteid. Vastustest võrdlemisi vähe (10 vastajat), mis õpetavate õpetajate seas läbi kaas-
lähtuvalt võibki öelda, et peamine luua mistahes vahenditega. ilmnes, et õpetajate arusaamad sel- on huviäratav tulemus, sest meie aegse kunsti teemalisi täiendkooli-
probleem kooli kunstiõppega on Need vastanud, kes ei pea kaasaegse lest, missugused võtted on iseloo- riigis peaks olema rõhuasetus in- tusi;
selles, et see on kunstipraktikast kunsti õpetamist I kooliastmes olu- mulikud kaasaegsele kunstile, on fotehnoloogia mitmekülgsel kasu- • koostada õpetajatele materjale
maha jäänud: kunstitundides ei liseks, vastasid peamiselt, et: väga erinevad. Mitmete kirjeldatud tamisel. kaasaegse kunsti kohta, samuti kä-
kajastata seda, mis kunstimaailmas • I kooliastmes on rõhk põhioskuste võtete puhul oli kohe arusaadav, et Õpetajate hinnangud selle kohta, sitleda esimese kooliastme kuns-
tegelikult toimub. Uus õppekava arendamisel; tegemist on kaasaegsele kunstile kui palju puutuvad õpilased kaas- tiõpikutes ja töövihikutes rohkem
on selles osas muutunud: seal on • I kooliastme õpilasi peetakse liiga omase võttega, samas jällegi mitme aegse kunstiga kunstitundides kok- kaasaegset kunsti.
varasemast suurem rõhk kaasaegse noorteks. vastuse puhul ei olnud mõistetav, ku, kinnitavad, et kaasaegse kunsti
kunsti kasutamisel.

EESTI JA VENE ÕPPEKEELEGA KOOLIDE ÕPILASTE KIUSAMIS- HEA ÕPETAJA

KÄSITLUSED RETSEPT

koolide õpilased kiusamiseks, mil- siline erinevus ei ole meie koolides rohkem häbitunnet. Tuleb mõista Üliõpilane Jaana
Skvortsova
liste kiusamise vormidega on nad veel väga levinud probleem. ja arvestada, et ei tohi kiusata teist PÕHI:
kokku puutunud ja kuidas on kiu- tema puuduste pärast ning kiusa- 150 g heatahtlikkust
samist nähes reageeritud.Uurimu- Mida tehakse kiusamise korral? ja peab oskama ennast kiusatava 100 g inimlikkust
se andmed koguti Tallinna eesti ja asemele panna. Kiusamise vähen- 200 g kuulamisoskust
vene õppekeelega koolide õpilaste Enim märgiti abi küsimist oma va- damiseks peaksid kiusajad ise aru 100 g tolerantsust
seas. Kokku küsitleti 279 õpilast, nematelt. Järgmisena jäi kõlama, et saama, mida nad teevad ja oma 150 g kreatiivsust
KARMEN SORTOV kellest 139 õppisid eestikeelses koo- kui kiusamist on nähtud, siis min- käitumist kontrolllima. Tüdrukud 150 g autoriteetsust
lis ning 140 venekeelses koolis. Va- nakse eemale ja ollakse üksinda rõhutasid põhimõtet ‘ära tee teise-
limisse on võetud 3. ja 6 klassid, et (seda võrdselt 44% mõlema keele- le nii nagu sa ise ei tahaks, et keegi TÄIDIS:
tuua välja kiusamisvormide vanu- grupi puhul). Järgneb vastuseva- sinule teeks’. Kiusajast soovitatakse 100 g õpilaste võrdset
iusamise teadusliku lähene- selised erinevused. riant ‘räägin sõpradele’ ja üsna lõpus kaarega mööda käia ning ise mitte kohtlemist
mise alguseks peetakse Dan on õpetajalt abi küsimine. Niisamu- provotseerida. Ka poisid leiavad, et 100 g aine arusaadavaks
KOlweuse 1973. aastal ilmu- Mis on kiusamise põhjuseks? ti märgiti, et kiusamisele vastatakse kiusaja peab hakkama aru saama, tegemist
nud rootsikeelset kiusamist käsit- samaga. Vähim märgituks osutus mida ta teeb. 150 g aine vastu huvi
levat raamatut. Skandinaavia riigid Enim pakuti, et kiusamise põhju- kooli psühholoogi abi. Poiste hinnangutes on rohkem pes- äratamist
on olnud kiusamise uurimise esirin- seks on õpilaste teistsugune käitu- Eesti õpilased räägivad kiusamisest simismi ja ütlused on järsumad: 100 g huumorimeelt
nas. 1987. aastal toimus Stavangeris mine, kehaline puue või vaesus. Ka rohkem õpetajale, aga venekeelsed Meie kooli puhul ei saa midagi teha, 400 g oskust suhelda
Euroopa konverents, kus tutvustati märgiti põhjuseks seda, et õpilane ei lapsed usaldavad pigem sõpru kui pea maha võtta ja kool põlema pan- õpilastega
teistele riikidele Norra edusamme suhtle teiste kaaslastega või kannab ka kooli psühholoogi. na. Poiste seas jäi kõlama, et suu- 300 ml oma aine
kiusamisega tegelemisel ja sealt said ta teistsuguseid riideid. Kõige vä- Tulemused näitavad, et eesti õppe- remad võiksid kaitsta väiksemaid, valdamist
alguse paljude teiste riikide kiusami- hem märgiti kiusamise põhjuseks keelega koolide õpetajad saadavad mis on väga teretulnud idee. Vi- 400 ml rangust
sega tegelemise programmid. Teine rassilisi erinevusi ja halbu hinded. õpilasi mitmeid kordi rohkem kooli deovalve, arutelud, rangemad reeg- 100 g enesevalitsemist
üleeuroopaline kohtumine toimus Kolmanda ja kuuenda klassi õpilaste juhtkonna juurde. Samuti kutsu- lid, rahatrahv, pilt häbiposti, saata
1998. aastal ja tänapäeval tegeldakse vastuste võrdlus näitab, et mõlemad takse sagedamini vanemad kooli. noortevanglasse – need on õpilaste KAUNISTUSEKS:
kiusamise uurimise ja ennetamisega eagrupid peavad kiusamise peapõh- Kahjuks on eesti õpilased märkinud pakutud meetmed kiusamisest lah- 20 poplaulu tundmine
peaaegu juba kogu maailmas. Kiu- justeks õpilase teistsugust käitumist rohkem, et kiusamise korral kuu- tisaamiseks. Leiti ka, et koolis võik- noorte huvialade
samise defineerimisel tuginetakse ja kehalist puuet. Edasi järjestus lab õpetaja osapooled küll ära, aga sid olla vanemad janooremad klas- tundmine
kõige enam Dan Olweuse (1999) muutub: kolmanda klassi õpilased lahendust ei leita.Vene õppekeelega sid eraldi ning rohkem peaks olema moekas riietus
kolmele põhilisele tunnusjoonele: märkisid teistsuguste riiete kand- koolides kuulab õpetaja laste hin- huviringe.
esiteks – toimub rünnak pika pe- mist, vaesust, eraldi hoidmist, teist nangul kiusamise korral osapooled Uurimuses selgus, et koolikiusa- VALMISTAMINE:
rioodi vältel; teiseks – see on tahtlik naha- või juuksevärvi ning viimasel ära ja lahendus leitakse kohe. mine on jätkuvalt tõsine probleem, Sega kõik õpetajapõhja
rünnak ohvri vastu, mis teeb kahju kohal halbu hindeid. Kuuenda klas- kuid selle tõlgendamine ei sõltu koostisosad ning suru õpi-
vaimselt või füüsiliselt ja kolman- si õpilased on rohkem tähtsustanud Kuidas võidelda kiusamise vastu? niivõrd õpilaste keelest ega rahvu- lastega täidetud klassiruu-
daks – kiusamise puhul eksisteerib halbu hindeid ja vähem rõhutanud sest, vaid pigem nende vanusest. mi. Küpseta 100º C juures
tasakaalutus võimusuhtes ohvri ja riietuse erinevust. Mõlema õppekeelega koolide õpi- Kolmanda klassi õpilased peavad 40–45 minutit. Jahuta. Täi-
kiusaja vahel. Olles kasvanud kaks- Eesti ja vene õppekeelega õpilaste laste seas jäi kõlama, et kedagi teist kiusamiseks rohkem füüsilist tegu, diseks vahusta koostisosad
keelses peres, on mulle alati tundu- kiusamise põhjusi võrreldes selgub, muuta on raske, õpilane peab alus- kuuendas aga vaimset: ignoreerimi- ja vala küpsetatud põhjale.
nud, et vene rahvusest inimesed on et vene õppekeelega õpilaste hulgas tama enda käitumise muutmisest – ne, solvamine ja alandamine. Tihti Aseta viieks tunniks kooli.
temperamentsemad ning näitavad domineerivad kaks esimest põh- ei tohiks teistele halba eeskuju anda ei järgne vaimsele kiusamisele ka Raputa õpetajale ohtralt
oma emotsioone selgemalt välja. just (teistsugune käitumine, puue). ning peab aru saama, et kiusamine karistust, sest seda on raske jälgida popmuusika teadmisi ning
Puutudes oma õpetajatöös kokku Seega võib järeldada, et vene õppe- ei ole aktsepteeritav. ja fikseerida. noorte huvialade tund-
kiusamisnähtudega, tekkiski huvi keelega õpilased on tolerantsemad Nii eesti kui ka vene õppekeelega Igatahes tuleb nii eesti- kui vene- mist. Kaunista moeka riie-
uurida seda nähtust võrdlevalt eesti ning sellist põhjust nagu näiteks koolide tüdrukud kirjutasid eelkõi- keelsete õpilaste vastustes esile, et tusega.
ja vene õppekeelega koolides: mida vaesus peetakse tunduvalt vähem ge mõistmisvajadusest ja tunnetest. oluline on kaasata õpilasi endid
peavad eesti ja vene õppekeelega kiusamisväärseks. Tundub, et ras- Leiti, et õpilastel võiks endil olla kiusamise ennetusse.