Page 2 - Õpsik nr 4 - AUGUST 2012

P. 2

2 August 2012

FOORUM

ARUTLEMINE JA FILOSOFEERIMINE ÕPPEMEETODINA EESTI KOOLI

Õpsik: Milleks ﬁlosooﬁa lastele? et ta sipelgas on?), mille üle ühiselt tegevusena, aga mitte aineid ja tee- paremini toime oma tunnete ja
Egle Säre: Iga õpetaja peaks teadli- arutlema hakatakse. LF meetod on mavaldkondi ühendavat meetodit. mõtetega ning mõistaksid paremi-
kult oskama arutelusid igapäevases- mõtlemis- ja arutlusviis, kus lap- Samas võib aga ﬁlosofeerimist ra- ni neid ümbritsevat maailma.
se õppetöösse põimida. Arutelud sed arendavad enda ideid, õpetaja kendada ka kui omaette tegevust, Õpsik: Õpetajad vaevlevad just-
elavdavad õppeprotsessi, motivee- on sealjuures suunajaks, kes küsib näiteks klassjuhataja tunnis arut- kui nõiaringis: mahukas õpik
rivad õpilasi, teevad õpitava elulä- täpsustust, palub mõisteid selgita- ledes väärtuste teemadel või eesti - kartus tasemetööde ees - koo-
hedaseks ja arusaadavamaks ning da või julgustab lapsi oma seisu- keele tunnis mõne kirjanduspala li juhtkonna ja lapsevanemate
seega ka paremini seostatavamaks. kohta põhjendama. põhjal või inimeseõpetuse tunnis ootused mõõdetavatele õpitule-
Üks võimalik meetod laste arutelu- Õpsik: Kas Eesti õpetajad vajavad arutledes näiteks teemal Mis on mustele – need on asjaolud, mis
de juhtimiseks on lastega ﬁlosofee- LF metoodikat? tervislik eluviis. Selliseid näited panevad õpetaja tundides nö õpi-
rimine (LF), kus arutelu juhtimise ES: Oma kogemusest, nähes arute- meetodi rakendamisest on Eesti kut õpetama.
suurim kunst peitub õpetaja hoia- lude järele janunevaid lapsi, ütlen, õpetajad ise koolitustel välja pak- ES: Nii nagu lapsed õpivad seda,
kus ja oskuses küsida õigeid küsi- et jah. Õpetajad väidavad, et nad kunud ja soovinud ka praktikas mida hinnatakse, nii õpetavad
musi. Ühisarutelu juhtimisel peab vajavad sellist tööviisi, kuid see ei rakendada. Koolitustel on õpetaja- õpetajad seda, mida nad peavad
õpetaja osavalt jälgima protsessi ja peegeldu veel üldises pildis. Üks tele väga meeldinud ühised ﬁloso- hindama. Kui on vaja hinnata fak-
seda modereerima, mitte niivõrd põhjus, miks õpetajad veel piisa- feerimised elulistel teemadel, kus titeadmisi, siis neid ka õpetatakse.
kontrollima õpilaste vastuste õi- valt lastega ei ﬁlosofeeri võib olla nad on saanud omi mõtteid aren- Kui peaks hindama õpilaste ana-
gust ja paikapidavust. Üldjuhul on selles, et uus meetod on Eestis al- dada ja seisukohti avaldada. Õpe- lüüsimise ja põhjendamise oskust,
temaatiline arutelu õpetaja poolt les noorukene. Alles mõne aasta tajad küll tähtsustavad arutlemist, seoste loomise ja järeldamise oskust
eelnevalt ette valmistatud, et ta eest sai LF metoodika Eesti lastele kuid õpetajate sõnutsi on senised faktiteadmiste põhjal, siis hakataks Egle Säre on õppinud
suudaks arutelu ajal õpilasi küsi- kättesaadavaks eratundidena ning arutelud jäänud tihti juhuslikeks ja neid oskusi ka õpetama. Eesti õpe- klassiõpetajaks Tartu Õpetajate
Seminaris ja Viini Pedagoogilises
mustega süvendatult analüüsima, seejärel said ka õpetajad võima- pinnapealseteks, ei arenda teemat tajad on väga targad, püüdlikud ja Akadeemias. Viinis osales ta kursusel
argumenteerima ja põhjendama luse ennast meetodiga kurssi viia. süvitsi, ei ole analüüsivad ega pae- töökad, kahjuks pole neil piisavalt “Lastega ﬁlosofeerimine”. Sellest
suunata, et õpilane ise mõistaks, Paistab, nagu ei oleks veel piisavalt lu piisavalt laste tähelepanu ning ressursse, et viia ennast kurssi uute tärganud huvi viis magistritööni
kas tema vastus on paikapidav või märgatud, et Eesti kool vajab seda- põhinevad liialt faktiteadmistel õppemeetoditega, õppida ja katse- “Filosooﬁliste vestluste ja tegevuste
mitte. TÜ professor Margit Sutrop laadi uuendust. Õpetajate sõnul on ega arenda lapsi tavamõtlemise tada neid. Õnneks on meil võima- rakendamise võimalused lastega ühe
kinnitab, et LF metoodika on eri- aga laste suureks sooviks arutleda tasandilt süsteemse mõtlemise ta- lus õppida kolleegidelt välismaal, algklassi näitel” (2010).
nevate arutelude, sealhulgas väär- elulistel teemadel: „Ainult seda sanditele.LF metoodika järgi saab kes on juba pikki aastaid prakti- Egle Säre tõlkes on 2008. a ilmunud
tusteemaliste arutelude läbiviimi- nad tahakski teha!“, viimati mainis aga lapsi süvitsi ja süsteemselt eri- seerinud lastega ﬁlosofeerimist ja Eva Zolleri raamat “Väikesed
sel üheks aluseks, millele õpetaja seda TÜ õppejõud Elve Voltein. nevatel teemadel arutlema suuna- tunnustanud seda meeto kui tõhu- ﬁlosooﬁd”. Oma uurimissuunas jätkates
saab oma töös toetuda. Filosooﬁli- Raskused lastega ﬁlosofeerimise ta, et nad õpiksid elulisi ja aineala- sat õppe- ja kasvatusmeetodit, mis korraldab ta huvilistele koolitusi lastega
ﬁlosofeerimisest –
seks teeb ühe arutelu ﬁlosooﬁline rakendamisel võivad tekkida mee- seid teadmisi ning oskusi, õpiksid arendab laste mõtlemist ning kee- vt www.hot.ee/ﬁlosooﬁd
ehk avatud küsimus (Mis on õnn?) todi ebatäiuslikul tundmisel või kui õppima, mõistaksid viisaka ja sõb- lelist ja sotsiaalset võimekust.
või probleem (Kas sipelgas ka teab, LF meetodit nähakse vaid omaette raliku käitumise eeliseid, tuleksid

ALGÕPETUSE PEAJOON JA HARUPEDAGOOGIKAD

astakümneid ja isegi -sadu Mina olen ainedidaktikates õpeta- mõtetega: elulises ja loomulikus õpetamises dada, millistel tingimustel seda saab
on teatud, et hea koolitöö nud matemaatikat ja loodusõpetust. Samas võtavad need õpetused kinni sisalduvate komponentide tutvustu- teha, millised on piirangud (nt laste
Aon näitlik, aktiivne, lapse Nagu ikka, näitan ette/kätte võima- ju neistsamadest põhimõtetest, mis sed. Igapäevane koolitöö peakski just arv klassis, õppeks kasutada olev aeg,
kogemusele toetuv, ja elulähedane. lused eelnimetatu rakendamiseks, algõpetuses ammuilma teada on. sellisele elulist ja loomulikku rõhu- vastava ruumi olemasolu, õppetee-
Nüüdseks on tekkinud rida selliseid sh õuesõppe võimalused, mõtlemise Vahel on need puhtalt praktiliste võte- tavale lähenemisele tuginema. Kõik ma jpm).
õpetussuundi, mida jagatakse eraldi arendamine, teadliku lugemise oluli- te kogumid, millele ülikooli kursusena need üldised põhimõtted korduvad Tegelikult on väga tore, et erinevad
koolitustena, millel on erilisust rõ- sus ja vajadus jm. tuleks lisada teoreetiline alus. ju nii muuseumipedagoogikas kui inimesed oma lemmikpõhimõtteid
hutav, tihti metafoorne pealkiri ja Olen küll seda meelt, et ülikoolis pa- Kas selleks, et mingit töösuunda veen- õuesõppes kui draamapedagoogikas, ja parimat praktikat tutvustavad
mis tekitavad justkui oma klubi või kutav klassiõpetaja esmakoolitus on vamalt esitada, tuleks sellele mõelda ﬁlosofeerimises jne. Ikka see, et õpe- ning propageerivad. Eks igal õpetajal
koguduse – õuesõpe, keelekümblus, päris hea. Probleemiks võib kujune- mingi särav nimi? Aga võib-olla ongi tus on elulähedane, õppijat kaasav ja on oma eelistused ja südameläheda-
kriitiline lugemine-kirjutamine mõt- da asjaolu, et noor inimene (üliõpi- nii? Tänases tarbimis- ja müügiühis- arvestav jne. semad teemad ning meetodid. Üks-
lemise arendamiseks, ﬁlosofeerimine lane) ei suuda veel kõike haarata ja konnas? Eks neid võib ju eraldi mingi kõla- teiselt õppimine on kindlasti täiend-
lastega, lugemispesandus, draama- seostada. Ta vajab aega ja sealt kuju- va ja müüva nime all turustada, aga õppes väga olulisel kohal.
pedagoogika, Hea Algus, ettevõtlus- nevat kogemust. Olen jõudumööda kokku puutunud meie ülesandeks on minu arvates Üliõpilased peaksid aga ülikoolis saa-
õpe, avastusõpe, muuseumipedagoo- Me võime rääkida igasugustest õpe- kõigega peale keelekümbluse. Oma ikka just rõhutada, et need on iga- ma sügava teadmise sellest, mis üld-
gika jms. Enamasti peaks selle suuna tussuundadest, kuid lõpuks jõuame “kohustuslikus koolituses” klassiõpe- päevase koolitöö loomulikud osad. se on õppimine, miks õpitakse, mida
teadmiste levitamiseks läbi tegema tagasi nn vana ja hea Käisi üldõpe- tajatele toon näiteid nii õuesõppe, õpitakse ja kuidas õpitakse. On ole-
vastava turustatud koolituse, et saada tuse ja didaktika suundade juurde. muuseumiõppe kui ﬁlosofeerimise Inge Timoštšuk, Tallinna Ülikooli mas rida inimestele üldiselt omaseid
sealt kaasa portfoolio, kast vms, mis Sellel suvel olen töötanud raamatuga alalt – et nad teaksid, mida millelt kasvatusteaduste instituudi peda- seaduspärasusi ja vanuseastmeti ning
üldse lubab läbitud kursuse teavet “Hyvä opettaja” 2003, mille autoriks oodata. Meil jagavad õuesõppe tee- googilise praktika keskus muude tegurite kaupa (nt suured või
jagada. on Soomes (Turu, Oulu ja Helsingi mal rohkem teadmisi loodusõpetuse Mina pean eriti oluliseks meenu- väiksed rühmad, individuaalne või
Samas võtavad need õpetused kinni ülikoolis) tuntud professor Pertti Yli- õppejõud (Margit Teller ja Marianne tada, et oma erilisust rõhutavad ja paaristöö, erinevad erivajadused jne)
ju neistsamadest põhimõtetest, mis Luoma. Süvenedes nimetatud raa- Olbrei); Hea Alguse kohta on meil sageli metafoorsete pealkirjadega kehtivaid seaduspärasusi, millega
algõpetuses ammuilma teada on. matusse saan ikka kinnitust, et kõige üks valikkursus (Maret Olo), mis on õpetusviisid sisalduvad klassikalise suurelt jaolt tegelevad pedagoogiline
Kuidas võiksid ülikoolis antav klas- olulisem õppimise õnnestumiseks on väga populaarne. Iseennast ei pea ma pedagoogika erinevates osades (nt psühholoogia ja didaktika. Alustead-
siõpetaja esmakoolitus ja võimalikud heade suhete olemasolu (kodu, õpi- mingiks suureks teoreetikuks, kuid didaktikas/didaktikates) või sel- miste olemasolul saaksid üliõpilased
‘uued´ harud suhetuda? Kas ülikool lane, õpetaja), sooliste erinevustega leian siiski, et pakutavaid töövõtteid le alus- või sidusvaldkondades (nt esmaõppes omandatavate või edaspi-
annab mingi ümara üld-algõpetuse arvestamine, Maslow’ tarvete hierar- annab hästi seostada algõpetuse ül- pedagoogilises psühholoogias või di uutena pakutavate õpetamise võ-
ettevalmistuse ja siis läheb värske hia. Seejärel saame diste seisukohtadega ja konkreetne kasvatusﬁlosooﬁas). Näiteks LF (las- tete hulgast endale ja oma õpilastele
õpetaja igasugu kursustele “uusi ja hakata rääkima õppimisest-õpetami- näide on alati värvikas ning aitab tega ﬁlosofeerimine) tundub sisalda- igas konkreetses olukorras sobivama
huvitavaid” asju õppima? Samas sest ja erinevatest meetoditest. meeles pidada üldisemaid tõdesid. vat elemente nii vestluse juhtimise valida. Mida süsteemsemad ja põhja-
– kui need nö harupedagoogikad üli- Oman pikaajalist õpetamise koge- Mingit ekstra täiendkoolitust me metoodikast kui loovuse toetamise likumad on nö alusteadmised, seda
kooli õppekavasse kaasata, tekib tihti must ja seda ka suvistel õpetajate klassiõpetajatele mingis “uudses val- põhimõtetest. Ja mängu tuleb ka kergem on õpetajal laste õppimist
ebamäärane nihestatus ja korduvus, täienduskursustel. Küsin tihti õpeta- las” ei tee (välja arvatud ﬁlosofeeri- väärtushinnangute (hoiakute) ku- toetav õpetusmeetod välja valida ja
kuna õpetamise põhitõed on üld- ja jatelt, miks ma ikka ja jälle näen palju mine lastega, mis ongi Egle Säre suur junemise toetamine – ehk siis kas- hiljem uuendustega katsetada ning
ainedidaktikates juba läbi arutatud. tuttavaid nägusid. Vastuseks saan, et huvi ja koolitus välismaalt). vatamine. Sarnaselt võib kõikide nn oma isikupärane loov õpetamisviis
Vahel on need ´uued ja huvitavad´ tullakse saama värskendust, meelde uute õpetussuundade kirjeldamisel välja kujundada. Kui alusteadmised
puhtalt praktiliste võtete kogumid, tuletama, kinnitust saama sellele, et Anne Uusen, Tallinna Ülikooli alg- kasutada pedagoogika (või pedagoo- on puudulikud, siis tundub iga esile-
millele ülikooli kursusena tuleks li- nö tehakse õiget asja. õpetuse osakond gilise psühholoogia) mõisteid ja põ- kerkiv õpikäsitus justkui revolutsioo-
sada teoreetiline alus. Uute kursuste väljatöötamine ja uh- Ühtin täielikult arvamusega, et aas- himõtteid. Aga enamasti on tegemist niliselt uus.
Mis mõtted teil tekivad klassiõpeta- ked pealkirjad on ikka selleks, et osa- tasadu on teatud ja rõhutatud, et üksikute ammu teada olevate kildu- Uued õppeteemad (nt ettevõtlus) on
ja koolituse ja täiendkoolituse osas? lejaid oleks piisavalt. Teeme, mida koolis on oluline näitlik, õppijat de temaatilise kombineerimisega. aga hoopis teine asi. Kui seni pole

Kas selleks, et mingit töösuunda me teeme ja õpetame mida iganes, aktiivselt kaasav, nende kogemus- Ilmselt pole kõnealuseid õpetusviise esmaõppes uue riikliku õppekava
veenvamalt esitada, tuleks sellele kuid taas jõuame vanade tõdede test lähtuv ja kogemustega seonduv, (LF, õuesõpe, kriitiline lugemine ja teemat või põhimõtet kuskil käsitle-
mõelda mingi särav nimi? Aga võib- juurde tagasi. elulähedane, loomulik, õppijate kirjutamine, avastusõpe jne) õige ni- tud, siis selle peaks küll esmaõppesse
olla ongi nii? Tänases tarbimis- ja huvisid ja eripärasusi arvestav jne metada uuteks suundadeks, vaid pi- lisama (nt mõne sobiva aine juurde).
müügiühiskonnas? Elve Voltein,Tartu Ülikooli hari- jne tegutsemine ja õpetamine. Kõik gem teatud taustsüsteemis sobilikeks
dusteaduste instituudi õpetajate need nn alternatiivsed või siis min- õpetamisvõteteks. Taustsüsteemi all
Sirje Piht, Tallinna Ülikooli alg- seminar git üksikut õpetamise komponenti mõtlen seda, et on selge, kellega sel-
õpetuse osakond Olen absoluutselt nõus ülaltoodud eraldi käsitlevad koolitused ongi just list õpet sobib (on tulemuslik) raken-

1 2 3 4