Page 3 - Õpsik nr 2 - OKTOOBER 2011

3
Oktoober 2011

FOORUM

Koostöötusest, eripedagoogikast ja virtuaalsest tegelikkusest

ANU CARLSSON Kommentaar
Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi kasvatusteaduste
osakonna lektor Kairi Arula
Keila Kooli eripedagoog
Elame võrgustikkude maailmas. On ja lõpp. Peame ka meeles pidama, et Kuidas erikasvatuslikku informatsioo- Ma oskan kommenteerida Keila Kooli algkoolimajas
öeldud, et oleme virtuaalsetes võrgus- oluline oleks õppida oma töömuresid ni ära tunda, sellest aru saada ja ära toimuvat.
MITTE koju kaasa võtma. Olen ühe kasutada? Noored õpetajad tulevad
tikkudes üksteisest vaid paari klõp- MIT TE ko j u Algkoolimajas tegeleb HEV laste ja muude taolis-
satuse kaugusel. Ometi näen kasvava olulise tarkuse õppinud USA kolleegi- ülikoolist juba eripedagoogika-alaste te probleemidega tugigrupp, kuhu kuuluvad kooli
mobiilsuse sees suure ohuna üha enam delt – inimese ööpäevas on 24 tundi: teadmistega, staažikatel pedagoogidel psühholoog, sotsiaaltöötaja, direktsiooni esindaja,
vohavat pinnapealsust ja ka seda, et me 8 tundi tööle, 8 tundi unele, 8 tundi on võimalus õppida neilt ja osaleda logopeed(id) ning üks õpetaja. Selle tugigrupi tööd
täiesti siiralt ei oska enam orienteeruda perele, harrastustele, iseendale…(mui- täiendkoolitustel, välja antakse raama- koordineerib sotsiaaltöötaja. Seega ei tegele ainult
infodžunglites, samuti eristada olulist dugi, kergem öelda kui teha….). tuid ja korraldatakse seminare. üks inimene kogu selle problemaatikaga, mida HEV
ebaolulisest ja tõelist näilisusest. Mis 5. Iga uus situatsioon on hirmutav. On laste koordinaatorilt eeldatakse.
on siis koostöö puhul tähtis, et see ei normaalne, et me neid kardame. Eriva- Erivajadustega peaksid kursis olema Tugigrupp koguneb regulaarselt kord nädalas. Tee-
muutuks näiteks koostöötuseks? jadustega laste arv pole kasvanud, küll ja vajaduse korral ennast kurssi viima mad, mida arutada, on erinevad. On kohtumised
1. Ära tunda, et isegi siis, kui me ka on aga kasvanud sellealane teadmine: kõik pedagoogid. Muidugi tundub klassijuhatajaga, lapsevanematega. Näiteks pöördub
110% ennast oma tööle ja erialale pü- eripedagoogikast räägitakse rohkem selline kategooriline väide hirmutav tugigrupi poole klassijuhataja mõne lapse probleemi-
na
me
i
e
aa
s
äe
tä
e
hendaks, ei saa me enam tänapäeva ja selletõttu on seda meie ümber roh- ja tekitab vastuseisu. Asi on siiski nii, ga (käitumine; õppimine; tervislik seisund, mis vajab
m
va
na
p
maailmas täielikult informatsioo- kem. Muutunud on käitumismustrid ja et kuna erivajaduse mõiste on väga lai, eritingimusi või eriõpetust), tugigrupis arutatakse
ni hallata. Uutmoodi õppimine on ootused õpetusele. Inimene (seega ka siis viib pedagoog ennast HEV koor- koos klassijuhatajaga, mida kool saaks probleemi la-
KOOS teadmise otsimine, jagamine õpilane) on muutunud ja vajab ilmselt dinaatori ja teiste asjatundjate abiga hendamiseks teha, vajadusel lepitakse kokku ümar-
ja edasi arendamine. Niisiis on oluli- uuelaadset koolikeskkonda. Modernne kurssi sellega, millega tal parasjagu laud-kokkusaamine lapsevanemaga. Sellisel juhul
ne oskus teha tööd KOOS, sest eraldi mitmenäoline väike inimene on pide- mõistlik on end kurssi viia. Me ei hakka on klassijuhatajale vanemaga kohtumisel toeks mõni
töötegemine ei vii kooskasvamisele. valt infomüras, mis väsitab. Ta ei talu ju kõik igaks juhuks õppima viipekeelt tugigrupi liige või kogu tugigrupp. Tugigrupi koos-
Kool on kasvukeskkonnana äärmiselt enam vaikust, sest see hirmutab teda. või pimekirja, samas on keeleõpeta- olekutele või ümarlaudadele on kutsutud ka lastekait-
tundlik ja üha enam on oluline õpi- ja Samas on ta harjunud oma küsimuste- jal otstarbekas olla teadlik düsleksiast setöötajaid, linna ja valla sotsiaalnõunikke ja teisi,
kasvukeskkonna seadmine selliseks, le KOHE vastuseid saama. Ennevanas- ja hüperaktiivsusest. Ajad, kus lapsi olenevalt probleemist, mida on vaja lahendada.
et kõigil, ka pedagoogidel, oleks selles ti saadeti kirju ja oodati neid nädalaid selekteeriti, hakkavad maailmas läbi Sellest õppeaastast alates toimuvad tugigrupis vestlu-
hea kasvada ja areneda. ja kuid. Tänapäeval saab sõnumi paari saama. Erivajadusega laps võib täiesti sed klassijuhatajatega, kus klassijuhataja annab üle-
2. Viimasel ajal räägitakse Soomes nupulevajutamisega Facebookist või edukalt õppida tavalises koolis, kui see vaate oma õpilastest. Vestluse mõte on selles, et kooli
pedagoogilisest armastusest ja hea- mobiilist, koos vaikselt töötegemist on otstarbekas. tugispetsialistidel oleks ülevaade lastest ning võima-
olust, sellest, et me peaksime peda- ja ka kannatlikkust ning ootamist tu- Uueks koolivõrgustiku liikmeks on lus ennetada teatud probleemide teket, sest alati ei
V
V
HE
HE
k
l
e
din
o
t
aa
,
r
t
aa
k
o
o
o
k
o
r
o
din
r
googidena oskama ennast vastastikku leb õppida. Ilmselt vajab tänapäeva Eesti koolis HEV koordinaator, kelle le tule õpetaja rääkima probleemist kohe, vaid alles siis,
r
i
b
üs
k
a
d
vas
u
t
e
d
i
a
s
ja
e
e
ri
t
fl
e
k
d
e
r reflekteerida, abi küsida ja seda vastu õpilane teistsugust motiveerimist. Ka ülesanne ongi erikasvatuslikku (eri- kui olukord on läinud üsna keeruliseks. On ikka veel
a,
a
võtta. Mind on õpetatud, et igal peda- tema kardab. Sageli räägime käitumis- pedagoogilist) teadmist levitada, olla õpetajaid, kes arvavad, et peavad üksi kõigega hakka-
googil võiks olla pedagoogiline paari- probleemidest, kuid need võivad tulla kohal, nõu anda, vajalikke nõupidami- ma saama ning abi küsimine näitaks justkui, et oled
line, kellega vahel vastastikku tundides ka sellest, et inimesed lihtsalt õpivad si või keskkondasid korraldada, koos- õpetajana "läbi kukkunud".
käia ja üksteist teise silmaga vaadelda. erinevalt. Näiteks räägitakse kinestee- tööd teha. HEV koordinaatorilt saavad Koostöö õpetajate ja tugitöötajate vahel saab pare-
Oma mõttedki avanevad ju dialoogis tilistest õppijatest, kes tahaksid õpita- õpetajad julgelt eripedagoogilistes as- maks muuta näiteks seeläbi, kui tugitöötajad end õpe-
teisel kujul. vat oma kätega läbi teha ja kehaga läbi jades nõu küsida. Sisuline töö oleneb tajatele "meelde tuletavad" ehk siis näiteks infokoos-
3. Igas pedagoogilises kollektiivis te- tunnetada. Need õpilased tunduvad kollektiivist, võimalustest ja õpilastest. olekutel oma tööülesandeid tutvustavad, julgustavad
kib koostöövõrgustik, mis on oma ole- meile hüperaktiivsed (hüperkineetili- HEV koordinaator ei ole abiõpetaja, pöörduma tugigrupi poole probleemide lahendami-
muselt nii informaalne kui formaalne. sed), kuid nad võivad õppekeskkonna kuid ka abiõpetajad on tulevikus üha seks. Samas peab ka seda rääkima, et lahendused ei
Informaalses võrgustikus liikuv info muutudes (näiteks põrandal vaibal is- rohkem ja rohkem Eesti kooli loomu- pruugi tulla kohe, keerulise hingeeluga laps võib va-
on sageli olulisemgi ja tunneme selle tudes, nagu tehakse Montessori peda- likuks osaks. jada pikaajalist psühholoogi abi, et tekiksid soovitud
tundlikkude pedagoogidena ära – koh- googikas) matemaatikaga või keelega Filosoofid on virtuaalsust tõlgendanud muutused käitumises. Suhtumisega "võtke see laps ja
vinurgakogemused, muljed, arutlused tegeleda tundide viisi… Erivajadustest avatusena uuele. Nii soovingi meile tehke ta korda" on raske soovitud tulemuseni jõuda.
... räägitakse rohkem ja eripedagoogika kõigile pedagoogilist armastust ja hea-
4. Professionaalne võrgustik on for- (erikasvatus) on täieõiguslik teadus- olu, virtuaalsust, mobiilsust ja head
maalne ja sellel on fikseeritud algus haru teiste kasvatusteaduste kõrval. koostööd!
Kes on HEV-koordinaator? ELU ON KOOL
KLAIRE SINISALU
Merivälja Kooli õpetaja, projekti More PAL eesti koordinaator
TIIU TAMMEMÄE sialistid tegelevad jne. Kas see on kelle- sub kokku ümarlaua, milles osalevad
Tallinna Ülikooli Kasva- gi ülesanne üldtöötundide arvelt või on kõik lapsega tegelevad õpetajad, vaja- Projekti nimi More PAL tähendab meie keeles
tusteaduste Instituudi selleks mingi konkreetne koormus ette dusel ka lapsevanem jne. Tema kogub
eripedagoogika nähtud, sõltub koolist ja selle juhtkon- kokku näiteks erikooli suunamise jaoks Enam Vanemaid Ühineb Õppimiseks. Tegevuse
osakonna lektor nast. Olen kuulnud variante, et näiteks vajaminevad paberid ja esitab need mõte oli uurida, kuidas eri maades lapsevanemaid
eripedagoog või logopeed on 0,75 tun- nõustamiskomisjonile. Seaduse järgi on koolitöös kaasatakse, ja sellealast teavet levitada.
Tulemusena valmisid voldikud tegevuste kirjelduste
Koordinaatori vajaduse on tinginud see, niandja ja 0,25 koordinaator. Seaduses see küll lapsevanema ülesanne, aga pa- ja soovitustega. Mõni näide: mida teha koos vanemate
et õpilaste erivajadused on väga mitme- pole seda täpsustatud, on öeldud vaid, raku ei tee nad seda sageli: kas seetõttu, ja vanavanematega?
palgelised ja et selline inimene peab olemas olema. et nad ei taha seda teha või seetõttu, et • Teeme raamatu või lühifilmi vanemate/ vanava
spetsialiste, kes nendega tegelevad, on ei oska leida kõiki spetsialiste, kes lapse nemate lapsepõlve mängudest
järjest enam. Tugiteenuse läbiviijatena Väga hästi töötavad tugisüsteemid sel- kohta arvamust peaksid avaldama. • võrdleme nende õpikuid tänapäeva õpikutega
on koolides logopeedid, eripedagoogid, listes suurtes koolides nagui Keila Kool • teeme seinalehti vanemate koolimälestustest,
sotsiaalpedagoogid, psühholoogid ja ja Viimsi Kool. Koordinaator võiks vaadata sedagi, et koolivormist ja muudest lastele tähtsatest ja
abiõpetajad (seaduses kirjas kui erivaja- lapsele tugiteenuste pakkumine ikka arusaadavatest asjadest
dusega õpilast toetavad spetsialistid). Näide. Õpilane on olnud väga pikka asjakohane ja otstarbekas oleks. Kas • vanemad ja vanavanemad annavad tunde, teevad
Koordinaatori roll sõltub kooli suuru- aega haige, tagasi tulles vajaks ta lisaks laps peaks käima korraga eripedagoo- klassiõhtuid ja töötube kalendritähtpäevadel
sest ja õpilaste hulgast. Kui tegemist on lihtsatele järeleaitamistundidele ka gi, logopeedi ja psühholoogi juures või • mängime koos liikumismänge.
väikese kooliga, kus vaid 1-2 tugiteenust eripedagoogi tunde, psühholoogilist oleks mõttekas käia ühel veerandil eri-
osutavat spetsialisti ongi, siis pole seal nõustamist, võib-olla ka pikutamise pedagoogi, teisel logopeedi ja kolman-
oluliselt midagi koordineerida ja spet- ruumi vms. Pere(haigla)arst ei tea neid dal psühholoogi juures. Jne jne.
sialistid teevad õpetajate nõustamise asju soovitada ja vanem ei tea nõuda. Kindlasti on koordinaatori ülesandeks
töö ära sisuliselt üldtöötundide arvelt. Koordinaator on kooli võimalustega ka klassiõpetajate nõustamine.
Kui on aga tegemist suurema kooliga, tuttav, viib end lapse probleemidega
on otstarbekas, et keegi valdab kogu kurssi, vajadusel konsulteerib teistega
infot selle kohta, millised võimalused ja koos leitakse lahendus.
koolis üldse on, millega erinevad spet- Kui on kõne all näiteks õpilase käitu-
misprobleemid, siis koordinaator kut-