Page 2 - Õpsik nr 7 - JUUNI 2015
P. 2

2        Juuni 2015



                 FOORUM


            LUGEMA JA KIRJUTAMA ÕPPIMINE: ASJATUNDJATE

            ÜHISSEISUKOHAD


            Käesolevas avalduses vormistavad  jendama teatud tähendusi, hakkab  mängus koostatud sõnumite – säi-  Hea õpetaja pakub tegutsemisvii-  johtuvate  teguritega  –  kellele  ja
            eesti lugemisdidaktikud ja lugemi-  liigutuste  ja  häältega  suhtlema  litamine ja eksponeerimine. Hästi  se, mis toetavad õppija eneseusal-  miks ta oma oskusi avaldab, milli-
            se uurijad oma ühised seisukohad   teda  ümbritsevaga  sh  raamatu  korraldatud keskkond äratab huvi  dust.            ses meeleolus, millise materjaliga
               •  kirjaoskuse  olemuse  ja  kirja-  vormis  objektidega,  kujundite-  kirjasõna  vastu  ning  huvi  uurida  Eri keskkondades tegutsevad õpe-  ja mil viisil tegutseb. Mida noorem
            oskuse kujunemise, sh kirjaoskuse  ga, suuliste tekstidega – mis kõik  ja küsida. Kui tänapäevases kirja-  tajad (kodu, lasteaed, eelkool, kool  laps, seda olulisem on tema oskusi
            kujunemisraskuste             viibki kirjamärkide ja  raamatute  rohkes  keskkonnas  ei  teki  lapsel  jm) ei saa panna teistele kohustusi  kirjeldada ja analüüsida autentses
               •  kirjaoskust  toetava  arengu-  uurimiseni, küsimiseni, objektide  huvi  tähtede  ja  nende  tähenduse  (ega  peaks  tegema  teistele  ette-  ehk loomulikus olukorras – män-
            keskkonna                     liigutamiseni, reastamiseni, asjade  vastu, on see märk lugemisraskuse  kirjutusi), aga väga toetav on, kui  gus,  vabas  suhtlusega  kaasnevas
               •  kirjaoskuse kujunemiseks va-  avamiseni.              riskist. ...                 ühes  keskkonnas  juurdunud  hea  lugemises-kirjutamises,  kusjuures
            jalike tegevuste              Lugemahakkamine  on  maailma  Iga  täiskasvanu  –  lapsevanem,  tava  kandub  ka  teisale,  kui  teki-  pikema aja jooksul – mitte seades
               •  kirjaoskuse mõõtmise ja hin-  uurimise  üks  osa.  Samas  kestab  õpetaja  jpt  –  saab  olla  lugemi-  vad seosed siin ja seal omandatu  last  kontroll-olukorda.  Pole  ole-
            damise asjus                  indiviidi  kirjaoskuse  areng  seni,  se-kirjutamise  eeskujuks.  Täis-  vahele  –  samalaadsed  tegevused,  mas üheselt mõistetavat seisundit
            Dokument  sisaldab  ka  soovitusi  kuni kirjalik suhtlus eeldab temalt  kasvanu  mudeli  põhjal  õpib  laps  samad  tekstid,  samasugune  suh-  "ei loe" ega ka mitte "oskab luge-
            selle  kohta,  mida  ühes  või  teises  uute oskuste omandamist. Iga ini-  raamatut kätte võtma, lugemiseks  tumine.   da". Need hinnangud sõltuvad olu-
            rollis asuv isik lapse arengu toeks  mese kirjaoskuse areng on oluline  mõnusat kohta valima, lehte kee-  Kuna  väga  suures  jaos  arenevad  korrast, kus last jälgitakse ja jälgija
            saab ette võtta.              ja väärtuslik just sellel tasemel, kus  rama,  sünnipäevaks  käekirjalist  lugemise-kirjutamise   osaosku-  enese  arusaamast  lugemis-kirju-
                                          see parajasti toimub. Lugemis- ja  õnnitluskaarti kirjutama...  sed  paralleelselt,  jäävad  paljud  tamisoskuse asjus. Lasteaialaste ja
            KIRJAOSKUSE KUJUNEMINE        kirjutamisraskusega lapse oskused  Niisamuti  mõjutavad  laste  hoia-  õpetuses  rakendatavad  tegevused  nooremate koolilaste määratlemi-
                                                                        kuid  teised  lapsed,  mistõttu  on  algusest  alates  samaks  (rütmisal-
                                          arenevad üldise arengu käigus nii-
                                                                                                                                   ne lugejana-kirjutajana ühekordse
            Kirjaoskuse  määratlus  on  ajas   samuti edasi ning vajavad täiskas-  väga  oluline  rakendada  lastelt  mid  jm  töö  rütmiga,  sõnamäng  soorituse  põhjal  on  kasvatustea-
            muutunud  vastavalt  sellele,  kui-  vanute toetust ja hoolt.   endilt tulnud algatusi lugemiseks-  kaja  ja  riimiga,  sõnade  ja  kujun-  duslikult põhjendamatu.
            das muutuvad kirjalik keskkond ja   Lugemise-kirjutamise paljud osa-  kirjutamiseks,  nt  mänguks,  mis  dite  võrdlemine,  tähekujude  jm  Kui õppetöö korraldus nõuab õp-
            ühiselust tingitud vajadused selle-  oskused  võivad  kujuneda  sama-  neid tegevusi sisaldab.  sümbolite  jäljendamine,  piltidel  pija  lugemis-  ja  kirjutamisoskuse
            ga toime tulla.               aegselt,  mis  tähendab,  et  kirjaos-  Kirjaoskuse  õpetamiseks  on  aja  oleva sõnastamine, piltide jm ku-  kontrolli  hindamise  eesmärgil,
            21.  sajandi  kirjaoskuse  käsitus   kuse õpetamist on küsitav jagada  jooksul välja töötatud palju mee-  jundite järjestamine, siltide jm lü-  tuleb  järgida  põhimõtet,  et  hin-
            hõlmab  lisaks  lugemistehnikale,   ajaliselt  perioodiliseks  tööks  ühe  todeid – lähtumine häälikute eris-  hitekstide  kirjutamine-lugemine,  damine  sisaldab  toetavat  tagasi-
            motiveeritud ja reflekteerivale lu-  või  teise  osaoskusega.  Igal  õppi-  tamisest,  täissõnade  esitlemine,  mõistatamine,  käe  ja  silma  koor-  sidet,  andes  lapsele  selge  sõnumi
            gejakäitumisele, aktiivsele loovale   misjärgul  –  lasteaias,  eelkoolis,  tekstist  sõnade  eraldamine  jms.  dinatsiooni arendamine – pusled,  selle  kohta,  milles  on  ta  tubli,
            kujutlusele ja mõistmisele ka suut-  koolis – tuleb toetada kõikide eri-  Ei ole meetodit, mis oleks ühtviisi  joonistamismängud  jms),  muu-  mida  teeb  hästi.  Niisamuti  peaks
            likkust vallata tehnilisi vahendeid,   nevate osaoskuste arengut ja seda  hea  igale  lapsele.  Toetav  arengu-  tuvad  aga  tegevuse  maht,  tempo  lugemise-kirjutamise  hindamise
            teha  lugedes  ja  kirjutades  koos-  ikka võimalikult elulises konteks-  keskkond sisaldab vahendeid – tä-  ja iseseisvuse aste. Kõiki tegevusi  protsess  sisaldama  harjutamise
            tööd,  valitseda  samaaegselt  mi-  tis ehk nii, nagu asjad elus käivad.  heklotsid,  sõnakaardid,  pusled,  saab  teha  algul  koos,  siis  järjest  võimalust. Keeruliste ja harvaesi-
            tut infovoogu, luua ja analüüsida   Sellega  ennetatakse  lugemisras-  materjalid  tähekuju  jäljendami-  märkamatumalt juhendades, kuni  nevate korralduste (tööjuhendite)
            multimeediatekste, anduda nauti-  kuste teket. Kui lugemisraskust ei  seks, eri laadi lauamängud – mil-  jõutakse iseseisva soorituseni. Va-  puhul ei pruugi laps taibata, mida
            vale lugemisele ning võtta eetiline   õnnestugi  täielikult  ennetada,  on  lega tegeldes saab laps teha seda,  jadusel (kasvõi igapäevaselt) naas-  ja kuidas temalt täpselt oodatakse.
            vastutus  kirjalikus  suhtluskesk-  suureks  saavutuseks  ka  raskuse  mis talle parasjagu arendav on.   takse eelneva etapi juurde – teha  Lapse sooritus nn kontrollolukor-
            konnas osalejana.             tunnuste leevendumine.        Õpetaja peaks omalt poolt pakku-  aeglasemalt,  üheskoos,  kuni  on  ras võib seetõttu oluliselt erineda
            Alljärgnevas räägitakse lugemisest   Laps  kasutab  lugemist  ja  kirju-  ma neid metoodilisi võtteid, mida  saavutatud kindlustunne.    tema võimetekohasest sooritusest
            ja kirjutamisest kui suhtluses läbi-  tamist  oma  tegevuses  (mängus)  ta suudab põhjendada. Eesti hari-  Lugemise  ja  kirjutamise  kaudu  ning seetõttu võib hindaja teha va-
            põimunud tegevustest, viies need   kaugelt  enne  seda,  kui  tal  tekib  duses ajuti ületähtsustatud häälik-  väljendab  õppija  oma  isikupära.  lesid otsuseid.
            koos kirjaoskuse mõiste alla.  õigekirjateadlikkus ja kui ta tähti  analüüsi  peaks  juhendama  selles  See eeldab aga, et tal on võimalik  Kirjaoskuse  varase  hindamise
            Kirjaoskuse  eeldused  kujunevad   häälikutega  seostab.  Samas  võib  ettevalmistuse saanud pedagoog.   teatud  määral  valida  tegutsemis-  eesmärk  peaks  olema  lapse  te-
            suuresti individuaalset teed pidi, st   ka  vilunud  ja  erudeeritud  lugeja,  Lapsest  lähtuv  õpetaja  leiab  la-  viisi,  aega,  kohta,  rolli  tegevuses,  gutsemisviisi  ja  vajaduste  välja-
            lapsed jõuavad lugemise ja kirju-  täiskasvanud  kirjaoskaja,  eksida  hendused  loovalt,  lastega  koos  tegutsemist  üksi  või  kellegagi  selgitamine.  Hindamine  annab
            tamiseni omas tempos ja tegevuste   nii  sõna  kokkulugemisel  kui  ka  tegutsedes.  Oluline  on  iga  lapse  koos,  valida  teksti  lugemiseks  ja  täiskasvanutele  võimaluse  teada
            järjekord võib olla mõnevõrra eri-  kirjapanekul.           lugema-  ja  kirjutamaõppimise  ülesande liiki kirjutamiseks.   saada,  kuidas  laps  on  arenenud
            nev. Paljudel lastel saab pealtnäha   Seega on eri laadi osaoskuste aren-  juhendamine  talle  jõukohasel  ta-  Tänapäevane  kirjalik  multime-  ja  mis  teda  huvitab.  Varane  hin-
            mahajäämine  ühes  osaoskuses   damine oluline läbi kogu haridus-  semel. Ka väheste võimetega laste  diaalne keskkond eeldab igalt osa-  damine  võimaldab  märgata  riski
            kompenseeritud  teiste  osaoskus-  tee, sh tähelepanu osutamine uute  edasiminek ja areng on väärtuslik.   liselt varasema ajastuga võrreldes  tunnuseid ning suunab leidma ja
            te  kaudu.  Kõigil  lastel  ei  kujune   mõistete  ja  vähetuntud  sõnade                suuremat  oskust  valida  enesele  rakendama  lapsele  sobivaid  õpet
            kirjaoskus  ühtviisi  ladusalt.  Kui   koostisele  ka  põhikoolis  ja  güm-              vajalikku  ja  jõukohast  lugemist,  toetavaid meetodeid.
            kirjaoskuse  eeldused  vormuvad   naasiumis.                KIRJAOSKUSE KUJUNEMIST       suhetuda  loetusse  analüüsivalt  ja  Õpetaja (lasteaias ja koolis) peab
            raskustega,  võib  välja  kujuneda                          TOETAVAD TEGEVUSED           vajadusel oma seisukohta ja huvi  professionaalina seisma selle eest,
            püsiv kirjaoskuse raskus ehk luge-                          Tulemusliku  tegevuse  käivitab   väljendada,  kasutada  eri  vahen-  et lapse oskusi mõõdab ainult kas-
            mis- ja/või kirjutamisraskus. Ras-  TOETAV ARENGUKESKKOND   motiiv:  lapsel  on  soov  ja  põhjus   deid  oma  sõnumite  edastamiseks  vatusteadusliku ja keeledidaktika-
            kused  kirjaoskuse  omandamisel  Kirjaoskuse kujunemise eelduseks  lugeda ja kirjutada, kui tegevusel   (käekiri, klahvikiri).   alase  ettevalmistuse  saanud  isik,
            võivad olla märgatavad varases eas  on  rikas  kirjalik  keskkond:  last  on tema jaoks mõte. Mida rohkem              ja et mõõtmistulemusi kasutatak-
            enne otsest kokkupuudet kirjaliku  ümbritsevad  pildid,  tekstid,  raa-  laps teab ja väärtustab võimalusi,            se  lapse  arengut  soodustavalt  (sh
            tekstiga.                     matud, lugemismängud, mänguas-  kus  kirjaoskust  on  vaja  (ehk  siis   KIRJAOSKUSE MÕÕTMINE JA   koolikliimasse,  lapse  enesehin-
            Kirjaoskuse omandamine on elu-  jad, mis ajendavad rolle mängima  kirjaoskuse  funktsioone),  seda   HINDAMINE         nangusse puutuv).
            kestev.  Laps  hakkab  sündimisest  ja üldse suhtlema. Tähtis on lapse  enam tahab ta neis tegevustes osa-  Lapse  oskus  lugeda  või  kirjutada
            alates nii vastu võtma kui ka väl-  omaloomingu  –  piltide,  tekstide,  leda.           on  määratud  paljude  olukorrast


            ÕPETAJA KUI LUGEMISKESKKONNA LOOJA



                                          renev kasutamine paneb inimesed  ning  teiseks  kavandades  oskusli-  vib ja tahab lugeda. Kuna õpetaja  uurida, kas õpetajad peavad oluli-
                                          aina rohkem lugema, on laste vaba  kult  klassivälist  lugemist.  Lapsed  roll  laste  lugemisharjumuste  ku-  seks motiveeriva lugemiskeskkon-
                                          aja veetmisel lugemise eelistamine  õpivad  kõige  edukamalt  lugema  jundamisel  on  väga  suur,  algatati  na loomist ja kas motiveeriv luge-
                                          langenud.  Samas  lugemisosku-  oma loomulikus keskkonnas ja ar-  2004. aastal Eesti Lugemisühingu  miskeskkond on mõjutanud laste
                                          se arengu jaoks on aga oluline, et  vutid ning internet on nende jaoks  projekt  "Lugemispesa"  eesmärgi-  lugemisharjumusi,  ning  kaardis-
                                          lapsed  loeks  võimalikult  palju  ja  üks keskkond, kus lugeda. Selleks,  ga anda õpetajale võimalus saada  tada  õpetajate  organiseeritud  lu-
                                          meelsasti.  Lugemisoskus  on  õpi-  et lapsed sooviks lugeda ka paber-  uusi teadmisi ja oskusi selle koh-  gemistegevusi,  mis  tõstavad  laste
                                          oskuste väga oluline osa, sest hea  kandjalt  ja  nautida  raamatute  lu-  ta,  kuidas  luua  lasteaias  ja  koolis  lugemishuvi.  Intervjuude  ja  vaat-
                                          lugemisoskus annab lapsele eeldu-  gemist, on vaja õpetajatel läheneda  motiveeriv lugemiskeskkond ning  luste tulemusi võrreldi M. Vesiko
                                          sed haridussüsteemis hästi hakka-  laste  lugemismotivatsiooni  tõst-  muuta  lugemistegevused  lastele  2005. aastal tehtud magistritööga
                                          ma saada. Sõltumata meediumist  misele ja hoidmisele uute meeto-  huvitavaks. Lugemispesa kui mo-  „Lugemiskeskkond  lasteaias  ja
             HELLE TAKS-TITARENKO         (paberkandja,  televiisor,  arvuti  ditega,  mis toetavad lapse huvi ja  tiveeriv  lugemiskeskkond  on  üks  esimeses  kooliastmes:  lugemis-
             magistritöö „Õpetaja roll lugemis-  vm) on oluline, et lugeja mõistaks  on kooskõlas lapse arenguga. See-  võimalus,  kuidas  väärtustada  lu-  pesa  loomine  ja  toimimine“  sel-
             keskkonna loojana“ autor, Tallinna   teksti  ning  suudaks  saadud  infot  ga tänases ühiskonnas on oluline  gemist  ja  muuta  see  lapsekeskse-  gitamaks,  kas  ja  millisel  määral
             Ühisgümnaasiumi klassiõpetaja  kriitiliselt analüüsida ja igapäeva-  pöörata  tähelepanu  meetoditele  maks. Projekt „Lugemipesa“ andis  kasutasid  „Lugemispesa“  projek-
            Lugemine  on  seoses  muutustega   elus  rakendada.  Lugemismotivat-  ja  hoiakutele,  kuidas  last  lugema  õpetajatele teadmisi ja oskusi, kui-  tis osalenud õpetajad 2004. aastal
            ühiskonnas  ja  tehnika  arenguga   siooni  saab  õpetaja  toetada  pea-  suunatakse.  Pelgalt  mehaanilisest  das  muuta  lugemine  lapse  jaoks  käivitunud projekti käigus loodud
            kujunenud  üheks  probleemse-  miselt  kahel  moel:  esmalt  luues  õpetamisest  ei  piisa:  oluline  on  huvitavaks.  motiveerivat  lugemiskeskkonda
            maks  teemaks  hariduse  valdkon-  motiveeriva   lugemiskeskkonna  tekitada  lapses  tunne,  et  ta  soo-  Minu  uurimistöö  eesmärgiks  oli  ka 2013. aastal.
            nas.  Kuigi  interneti  pidevalt  suu-
   1   2   3   4