Page 2 - Õpsik nr 6 - APRILL 2014
P. 2
2 Aprill 2014 Aprill 2014 3
ALUSTAME AABITSAGA: KONVERENTSI ETTEKANNETE KOKKUVÕTTED ALUSTAME AABITSAGA: KONVERENTSI ETTEKANNETE KOKKUVÕTTED
hakatakse lugema treenima. St, lause ja teksti tasandil. Kas ja Vokaalid ja konsonandid - miks ja vukeskkonna teadliku kujundami- − Mis on see hea põhjus, et aja- liminevate laste lugema ja kirju- lugeda, on nõus selle nimel pin- keskkonnakaitse ning turvalisuse
et last sunniatakse lugema iga missugused on erinevused alga- kuidas neid erinevalt käsitleda? se tähtsust, sest uuringutulemused looliselt tuntud muinasjuttude tama õpetamiseks. Kogemustele gutama ja soovib pärast toimida teemad.
päev (vähemalt tund aega järjest) jale ning edasijõudnud lugejale Kuidas kulgeb teekond tähekujude näitavad, et keelelise keskkonna vestmise traditsioon on taandu- tuginedes võin väita, et igas laste- nagu Lotte ja tema sõbrad, oleme-
Kristi ja ta saab selle eest ka preemiaid mõeldud lugemismaterjalis? Milli- loomisest kirjutamiseni? roll inimese kognitiivses arengus nud, ja mis on see, mis selle ase- aiarühmas on tavaliselt 2 –7 last, gi saavutanud õppekavas sätesta- Õpik on jaotatud kuude ossa: täh-
Vinter (komm, tahvelarvuti, reis), aga tu- ne on lugemismaterjali keerukuse Kuidas jõutakse kirjutamiselt lu- on väga oluline (Wilenius, 1992). mele tulnud? Lugusid armastavad kes tavaprogrammi järgi õppides/ tud eesmärgid. tede-eelne periood, nelja hääliku-
Tallinna Ülikooli lemus võib olla vastupidine: nega- kasv aabitsates? Kuidas on seotud gemiseni? Analüütiline ja süntee- Võgotski (Van Der Veer & Valsiner, ju kõik ning lood on senini lahuta- Kaja Plado mängides praegu nõutavat koo- rühma periood, lugemistekstide
kasvatustea- tiivne emotsioon kandub ka lapse- lugemismaterjali keerukuse uurin- tiline lähenemine emakeelele. Tartu Ülikooli livalmidust ei saavuta. Tegemist periood. Täishääliku, suluta kaas-
duste instituudi le ja ta loobub lugemisest. Jah, laps gu tulemused õpetajate hinnangu- 1991) järgi areneb lapse kõne ja matu osa inimkogemusest. Haridusteadus- hääliku ja sulghääliku õppimist
direktor Jutustamisaine valik waldorfkooli mõtlemine keskkonna ning teda te Instituudi on niiöelda aabitsa-algega, mis on
võib õppida edukalt lugemise ära, tega aabitsatele? algastmes. ümbritsevate inimestega sotsiaalse − Kuidas luua kuulajates valmis- eripedagoogika lihtsustatud ja tava-aabitsa vahe- toetab tähe ja õpiku serva värv. Le-
Digiajastu ja uus kirjaoskus – aga ta ei võta kunagi vabatahtlikult Näited pedagoogiliste lähtekohta- suhtlemise käigus. Õppimine on olek ja huvi lugusid kuulata? programmijuht pealne. Alustame nagu tavaliselt hekülgede servades olev pildi- ja
mida võidame ja mida kaotame? raamatut, et seda lugeda. Oma ettekandes toetun magis- de rakendumisest pedagoogikas. seotud sotsiokultuuriliste normide − Mis toimub loo jutustajas ene- A-st, lisanduvad teised häälikud sõnariba annab täiendava võima-
tritööle, mida kaitsesin 2013. a juu- ja suhtlemissituatsioonidega, mil- ses sel ajal kui ta lugu jutustab? ja tähed. Kui kaks häälikut/tähte luse jutustamiseks, häälimiseks,
Digiajastu on kinnitanud kanna Spetsialistid soovitavad hakata te- nis TÜ Sotsiaal- ja hardusteadus- Ehk kommunikatsioonist. Lugude on selged, hakkame kohe lugema väikeste trükitähtedega tutvumi-
tugevalt nii laste kui täiskasvanute gelema lapse lugemisega juba vara- konnas. Minu juhendajaks oli Piret les laps elab. Sotsiokultuurilisest kasulikust mõjust noore ja täiskas- teksti. Kõige suurem tähelepa- seks, integratsiooniks teiste aine-
igapäevaellu, muutnud meie har- kult, aga kui selle soovituse juurde Soodla (PhD). vaatevinklist on lugema õpetamise vanugi isiklikul arenguteel. nu on teksti mõistmisel ja tekstis tega (matemaatika, loodusõpetus,
jumusi, elustiili, õppimist, arusaa- ei kuulu konkreetsed näited, siis lähtekohaks lapse kogemused kir- orienteerumisel. Harjutusvara Linda Tross muusika, kunst...) ja mängudeks.
mu maailmast ja ka kirjaoskuse tä- oleme olukorras, kus väikseid lap- jutatud keelest ning tema senine Olen õppinud 2004. a alates sot- sisaldab taju, tähelepanu ja mõt- Jõgeva Põhikooli Mäng "Ei või jaa" annab hea või-
õpetaja
hendust. On neid, kes vastandavad si püütakse harjutada sõnu kokku osalemine lugemise ja kirjutami- siaalteadusi, sotsioloogiat ja Krista Sunts lemist arendavaid mänge, kirja- maluse õppida küsimuste esita-
traditsioonilise kirjaoskuse uuele lugema ja ei teata, mida tähenda- sega seotud tegevustes. psühholoogiat ning juurde ka se- Pühajärve Põhi- eelharjutusi, kirjavahemärkide Öökull Öösikese aabitsast mist, arendab psüühilisi protsesse
kirjaoskusele ja neid, kes näevad vad lugemiseeldused ja kuidas on Õpikeskkond mõjutab laste aren- miootikat ja antropoloogiat ning kooli logopeed õpetust, häälimist, häälikupikkuste – tähelepanu, taju jne, "Millist ob-
digitaaltehnoloogias võimalust võimalik läbi mängu laps lugema Kaja gut ja käitumist. Lapsed mängi- õppinud Rootsis 3 aastat intuitiiv- tajumise õpet jne. Olen koostanud “Öökull Öösikese aabits” on mõel- jekti mõtlesin" õpetab sõnastama
traditsioonilise kirjaoskuse tähen- meelitada. Lepik vad, on aktiivsed, uurivad oma pedagoogikat. Lugedes lugema õppevara paindlikult: vastavalt sel- dud erineva ettevalmistusega I vihjeid, täringumäng tabeli põhjal
duse avardamiseks. Pole kahtlust, Valguta Lasteaed- ümbrust, loovad lahendusi: Lugemisoskus on koolijõudluse ja lele, kuidas laps teadmised oman- klassi lastele lugema õppimiseks. ülesannete täitmine jne
algkooli õpetaja
et digiajastu on õppijat muutnud Ka koolis vajab lapsevanem pide- Ruth õpikeskkeskkond toetab ja seab ka hilisemas elus hakkamasaamise dab, saab edasi liikuda. Kui näen, Tekstid on esitatud nõrgematele ja Teksti toetavad õpilasele esteeti-
ning seda juba varasest lapseeast vat nõustamist, sest esimeses kol- Vaik-Luga, piire. Kui lapsed tegutsevad oma üks võtmeoskustest. Kahjuks on et laps on juba võimeline lugema tugevamatele lugejatele. Iga tähe lisi elamusi ja rõõmu pakkuvad
peale. Muutustest puutumata ei jää mes klassis areneb lugemisoskus Pirita Majan- keskkonnas, kohandavad nad oma meie koolides väga palju õpilasi, minu koostatud raamatuid „Dino“ jutt algab silpidest sõnade moo- pildid, mis aitavad teksti mõista,
ka õppimise üheks vaieldamatuks igal lapsel erinevalt. Eripedagoogi dusgümnaasiumi vaimsed ressursid uute olukorda- kelle ebapiisav lugemisoskus (nii ja „Tammehaldjas Hiie“, lõpetame dustamise või lühikese lihtsa teks- arendada jutustamis- ja häälimis-
baasoskuseks oleva lugemisoskuse kogemusele tuginedes saan väita, klassiõpetaja de või probleemidega toimetule- sõnade tehniline kokkulugemine oma õpingud raamatulugemisega. tiga algajate lugejate jaoks ning oskust. Pildid on joonistanud Ülle
kujunemine. et kohustuslik kirjandus ja luge- kuks. Mõtted ja teod, vaimsed ja kui loetu mõistmine) ei võimalda Laps loeb ise läbi terve raamatu! jätkub edasijõudnumate lugejate Kaasik.
Ettekandes vaatame, mida uus kir- miskontrollid on need, mis nö Anne füüsilised protsessid on vahen- lapse arengupotentsiaali täiel mää- Oma esimese raamatu! tekstiga.
jaoskus tähendab, milliseid muu- nõrgemal lapsel hävitavad luge- Koppel did, mille abil lapsed saavutavad ral ära kasutada ning võib põh- Aabitsale on juurde lisatud töö-
tusi kutsub digiajastu esile meie mishuvi täielikult. Kohusetundlik Elva Gümnaasiu- uusi arusaamu ja oskusi. Järelikult justada õpiraskusi mitmes aines. Lugemistehnika paremaks oman- vihik, ka e-töövihik (õpilasel
lugemisharjumustes ja lugema vanem sunnib last lugema ette- mi õpetaja mängib õpikeskkond õppimises Raskused lugemisel ilmnevad juba damiseks on tekstid lihtsad ja võimalus oma harjutuste õigsust
õppimises, ning kuidas õpetada antud kirjandust, mis pahatihti keskset rolli. Selle funktsioonid, I klassis ja nende süvenemisel ka- lastepärased, sõnad on I õppe- kontrollida), abimaterjal õpetajale
traditsioonilise kirjaoskuse kõrval on lapse jaoks üle jõu käiv ja nii struktuur, võimalused, vahendid haneb olematuks ka motivatsioon veerandil silbitatud. Temaatika (tutvustab kontseptsiooni, annab
ka uut kirjaoskust. treenitakse peamiselt ainult lu- Mare Lugemispesa kui mõtteviis ja materjalid mõjutavad keeru- Küllike lugemiseks ning selle oskuse aren- on lapsele eakohane ja arusaadav. juhiseid tööks, lisab mõned tunni-
kust, kvaliteeti, laste aktiivsust ja
gemiskontrolliks vajalikke õigeid Müürsepp, Osalesime Eesti Lugemisühingu õppimist (Neuman & Dickinson, Kütimets damiseks. Probleemi võimendavad Lood räägivad lastest ja loomadest konspektid) ja töökava. Töökavas-
vastuseid. Eesti Lugemisühingu Tallinna Ülikooli projektis "Lugemispesa", mis al- 2003). Tänapäeval on kõikjal Tartu Descartes'i tänapäeval koolides kasutatavad ning nendevahelistest suhetest. se on lisatud viited tunni ilmesta-
lastekirjanduse
Lütseumi õpetaja
liikmete hulgas on küllaga klas- dotsent gatati eesmärgiga anda õpetajale maailmas hakatud rääkima õpi- aabitsad, mis oma ülesehituselt Loone Öökull tarkuse sümbolina aitab miseks – sissejuhatuseks sobivate
siõpetajaid, kes lubad lastel endal võimalus saada uusi teadmisi ja keskkonna kvaliteedist. Koolieel- ning loetava materjali keeruku- Ots oma küsimustega lapsel mõista ja ettelugemistekstide või luuletuste
Maili valida raamatuid, mida lugeda, ja oskusi sellest, kuidas kohandada se rühma õpikeskkonna kvaliteeti selt on mõeldud eelkõige nendele Kirjastus Maurus mõtiskleda oluliste väärtuste üle. kohta ning viiteid interaktiivsete
harjutuste kohta.
Liinev on asendanud lugemiskontrollid Ootused ja hinnangud tänastele lugemiskeskkonda lasteaias ja I on keeruline hinnata, sest erine- lastele, kellel lugemisoskus kooli peatoimetaja Esikohal on tundekasvatus, käi-
tulles on vähemalt sõnahaaval lu-
loovtegevustega ning raamatuesit-
MTÜ Hooling aabitsatele kooliastmes ning muuta raamatud vaid aspekte, mida vaadelda, on tumiskultuuri, kõlblusnormide,
koolitaja ja lustega, mida saab teha rühmas, ja lugemistegevused lastele huvi- palju. Varasematel aastatel kes- gemise tasemel. Puuduliku osku-
eripedagoog-lu- kus tehakse ka koostööd ja õpitak- Kajastame 2013. aastal läbiviidud tavaks. Oleme nn lugemispesa te- sega last rasked tekstid aga pigem Lotte aabits – eesti lapse pü-
gemisnõustaja se eeskuju mõjul. küsitluse tulemusi. 1. klassi õpe- gevusi kasutanud klassiruumis kui kenduti õpikeskkonna kvaliteedi peletavad kui kutsuvad lugema. siväärtused 21. sajandil
Eesti Luge- tajatel paluti hinnata kasutatud hindamisel peamiselt füüsilisele
misühingu ka klassiruumist väljas – õues. Tut- keskkonnale, nagu näiteks ma- Töötoas tutvustatakse tööraamatu UURIMISPISIKUGA KLASSIÕPETAJALE!
koolitusjuht Kõige esimene samm, mida õpe- aabitsakomplekti paljusid oma- vustame oma ettekandes praktilisi terjalide kättesaadavus ja rohkus, Mare Kütt vormis koostatud lugema õppi- „Lotte aabits“ on osa 1. klassi ema-
Lapse lugema hakkamise tee: taja saab teha, on mõelda, millesse dusi, nagu tekstivalik, materjali tegevusi, mida oleme kasutanud mänguruumi suurus ja turvalisus, Rakvere Gümnaa- mise materjali LUGEDES LUGE- keele õppekomplektist, mille au-
siumi õpetaja
toreiks on kirjanik Janno Põldma,
pere ja õpetajate koostöö tema usub: kas lugemine on midagi esitus, illustratsioonid, tekstide oma töös I kooliastme õpilastega, aga nüüd võib sinna lisada veel MA. Tööraamat on mõeldud las-
sellist, mis ongi keeruline ja peab- jõukohasus jne. Kõige rohkem et suurendada laste huvi raamatute õpetaja-lapse suhte, keele ja kõne Aabitsa tutvustus tele, kelle lugemisoskus kujuneb metoodik Heli Prii ja kunstnik
Lapsed hakkavad lugema erineval ki olema raske, või usub ta, et iga hindajaid kogus Leelo Tungla ja ja lugemise vastu ning aktiviseeri- arendamise ning kasutatavad õp- vaevaliselt ning kes I klassi tulles Heiki Ernits. Komplekti kuuluvad
moel: laps, kes õpib lugemise ära laps jõuab lugemise juurde omal Ene Hiiepuu koostatud ning Edgar da laste omaalgatust ja loovust. pemeetodid. Aabits on üles ehitatud aastaajali- tunnevad küll tähti, kuid sõnade ka emakeeleõpik, kaks töövihikut
sujuvalt ja oskab juba enne koo- moel ja see on põnev teekond, kus Valteri illustreeritud aabits. Oma- Õpikeskkonna kvaliteedi hinda- suse ja koduloolisuse printsiipi ar- kokkulugemisel jäävad hätta. Ma- ja kirjatehnikavihik. Koostamisel
li lugeda, on perele ja õpetajate- saab uurida põnevaid raamatuid jagu poolehoidjaid on leidnud miseks on välja töötatud mitmeid vestades. Iga nädalal on oma tee- terjal on jagatud kolme ossa. I osa on emakeele teemadest lähtuvad
le rõõmuks. Probleemid tekivad ning erinevaid tekste. Usun, et kui Jaanus Vaiksoo ja Sirje Toomla mõõdikuid, mis annavad infor- ma. Lugemispalade koostamisel sisaldab harjutusi sõnahaaval vee- ja kõiki kolme põhiainet lõimivad
siis, kui laps mingil põhjusel ei loe õpetajal on endal selge, mida lu- aabits (illustraator Kadri Ilves). matsiooni selle kohta, kuivõrd toe- on arvestatud tekstide raskusastet rimiseks, II osa on lastele, kes suu- matemaatika ning loodusõpetuse
sõnu kokku ja ta läheb ka kooli nii, gemine lapse ja pere jaoks tähen- Kirjastuse "Avita" uusim aabits tab õpikeskkond laste vajadusi ja (Läsbarhetsindex – lix, loetavus- davad juba lausete kaupa lugeda. tööraamatud. Valmistame ette 2.
et lugemine ei kulge sujuvalt. dab, saab ta planeerida oma klassi oli esimesel kasutusaastal vähem arengut (Grindner, 2007). Üheks indeks) ning mõeldud erinevate Loetavate sõnade ja lausete keeru- ja 3. klassi materjale, millele lisan-
lugemistegevused huvitavaks ning teada ja hinnangud sellele olid selliseks mõõdikuks on rahvusva- lugemisoskustega (algaja, veerija, kus tõuseb vähehaaval, arvestades dub inimeseõpetuse õpik. Viima-
Lasteaia riiklik õppekava määrab, nõustada ka lapsevanemat moel, kõige vastuolulisemad. Analüüsi heline mõõdik ELLCO ehk Early edasijõudnud) laste peale. Samuti nii sõnade häälikulist struktuuri, ses rakendame kiusamisest vaba
et laps peaks 6-7-aastaselt tundma mis peret ja last toetab. taustaks on arutelu aabitsa aren- Anneli Literacy Classroom Obseravation on silmas peetud õppekava läbivaid pikkust kui tähendust. Loetud kooli metoodikat koostöös Taani
tähti ja veerima kokku lühemaid gust ajaloos, lugemisoskuse mää- Laamann Tool. Töötoas saab selle mõõdiku- teemasid, väärtuskasvatuse põhi- sõnad/laused leiavad rakenduse Kuningriigi Kroonprintsess Mary
sõnu. Lasteaiaõpetajad, kes on sel- ratlus nüüdisajal ja sellega seotud Eralasteaed Naba ga tutvuda. mõtteid (perekond, kodu, läheda- praktilistes ülesannetes, st tööraa- Fondi teadlaste ja praktikutega.
le dokumendiga tuttavad, teavad, ootused 1. klassi õppevarale. Kuna õpetaja sed, sõbrad, kaaslased) ja seotust matu abil on võimalik arendada Emakeele materjalide testversioo-
et keele ja kõne valdkonnas on üli- õpikäsituse keskmes on lapse ene- igapäevase elu ning ümbritseva laste kõnet (laiendada sõnavara ni katsetame koolides õppeaastal Ühiskondlikus Pedagoogika Uurimise
oluline ka see, et laps saaks hakka- se aktiivsus ja õppija kogemusele Lugemispesa kui mõtteviis keskkonnaga (rahvakalendri täht- ning lauset. Tööraamatu III osas 2014/2015 ja need tulevad müügi- Instituudis on kujunemas nüüd ka
ma suhtlemissituatsioonides, tema toetumine, ei saa ükski raamat, sh päevad, eetilised väärtused, laste on lühitekstid, mis sobivad hästi le 2016. aastal.
sõnavara ja peenmotoorika oleks Merike ka aabits, olla ammendavaks lu- Oma ettekandes räägin kirjaoskust ja vanemate suhted jne). Lugemi- laste fantaasia arendamiseks ning Aabits väärtustab lapse uurivat vai- algõpetuse sektsioon.
arenenud, ta suudaks hääldada Rand gemisoskuse allikaks läbi esimese toetavast õpikeskkonnast ja sellest, palade kõrval õpitakse vanasõnu, jutustamisoskuse kujundamiseks. mu ja optimistlikku elukäsitlust.
häälikuid, oskaks jutustada ja veel Tartu poolaasta. Kui lugema õpitakse ka milline peaks olema õpikeskkond mõistatusi ja liisusalme. Erineva- Lisaks lugemisülesannetele on Eesmärk on luua Lotte fantaasia- Jälgi uudiseid ja tule suveseminarile!
palju muud, mis toetavad lapse lu- Kommerts- kõige muu varal – eakohane laste- lasteaias ning kooli algastmes, mis tes lugudes kujutatakse erinevaid tööraamatus peenmotoorikat ja maal seigeldes pinnas 21. sajandi
gemisoskuse arengut. gümnaasiumi raamat, lugemismängud, omaene- perekondi ja kodusid, et kajastada käe ning silma koostööd arenda- üleilmastuva kogukonna kodaniku
logopeed se kirjutamiskatsed – siis mis on toetaks lugema-kirjutama õppimi- ühiskonna mitmekesisust. Nä- vaid jõukohaseid praktilisi ülesan- kasvatamiseks. Rööpselt rõhutame ÜPUI järjekordne suveseminar toimub
Lapsevanema jaoks paistab välja Meie aabitsate keelelisest keeru- üldse aabitsa roll? se arengut. dalas käsitletakse kolm tähte. Iga deid (kujundi joonistamine ruutu- kodu, kodukoha ja minevikupä-
Lapsed ei oota kooliminekuni, et
see, mida meie ühiskonnas nõu- kusest õppida lugema ja kirjutama. Nad Erki tähe juures asuvad algriimilised desse, etteantud joone jälgimine, randi väärtust. Näitame lapsele, 4.-7. augustini 2014
takse ja mida meilt küsitakse: „Kas õpivad seda juba varasemas eas, Kaikkonen luuleread, mis tähtedeõppimise labürindis õige tee otsimine vms), kuidas Leiutajateküla väärtused ja Nõo Reaalgümnaasiumis.
sinu laps juba loeb?!“ Õpetaja Ootused koolituleva lapse lugemis- kui nad jälgivad oma igapäevaelus lõpuks annavad kokku regivärssi millele lapsed materjali katsetami- tavad sarnanevad Eesti omadega
jaoks on lugemine protsess ja sel- oskusele on väga erinevad nii last- Kadi Jürimäe inimesi lugemas ja kirjutamas. Me vabakutseline meenutava tähestikulaulu. sel positiivse hinnangu andsid. ja tähtsustame põlvkondade sidet. Käesoleva aasta suveseminaril on peateemaks: Millest
le protsessi käigus õpib laps aina eaia, lapsevanema kui kooli poolt Lasteaed Pääsupesa õpetaja saame õppida vaid seda, mida ko- Õpetajal on võimalus eesti keele Et tänapäeva laps kasvab pigem sõltub õppija õnnelikkus?
paremini lugema. Lapsevanema vaadates. Sellest tulenevalt seisavad geme ja seepärast on oluline, et lap- Lugude jutustamine õppevaldkondi – suulist keele- (suur)linnas, keskendume võima- Et jaanuaris 2015 on ees ÜPUI järjekordne konverents,
jaoks võib lugemisoskus olla must aabitsate autorid keerulise ülesande Aabitsakirjutamine sed kasvaksid ning õpiksid ümb- kasutust, lugemist ja kirjutamist likult palju ka loodusele. siis loomulikult on hästi tähtsal kohal uurimustega –
või valge: oskab või ei oska. Ideaal- ees. Aabitsa ülesanne on arendada Töötoas jagan oma 5-aastast ko- – käsitleda lõimitult, pöörates kõi- Kristel Rõhk on lapsesõbralikul kesk- nii individuaalsete kui ühistega – tegelemine.
ses maailmas nõustavad juba las- lugemisoskust läbi lugemismater- Kavas on luua ettekujutus sellest, ritsetuna igapäevasest lugemis- ja gemust muinasjuttude vestmisest. kidele osaoskustele (kõnelemine, Lempu konnal, kus üksteist hoitakse ja
kirjutamistegevusest, mõistes see-
teaiaõpetajad lapsevanemaid nii, jali, mis lähtub iga lapse juhtivast kuidas toimub waldorfkooli alg- Selle aja jooksul olen mõistnud kuulamine, lugemine, kirjutamine, Luunja Lasteaed nõrgemaid aidatakse. Soovime Täpsema suveseminari info saad
et need oskavad ja teavad, kuidas lugemisviisist. Aabits ei tohi võtta astmes eesti keele õpetamine ja läbi kirjaoskuse olemust ning seda, nii mõndagi lugude ja inimes- õigekeelsus) võrdselt tähelepanu. Midrimaa vältida didaktilist lähenemist, kus http://üpui.edu.ee/wordpress/
kuidas see kuulub meie igapäeva
last läbi lugemismängude toetada. lapselt koolirõõmu, vaid peaks süs- õppimine, peatudes lähemalt järg- ellu. Lugemise ja kirjutamise ees- te suhtest ja lugude suurest ning Illustratsioonid on rõõmsad ja logopeed- väärtustele osundatakse liiga õpet-
Eripedagoogina näen, et suurim tima huvi lugemise vastu. mistel teemadel: märgi ning tähtsuse mõistmine enamasti märkamatust mõjust ini- meeleolukad. Illustratsioonidel on eripedagoog likult. Õiged toimimisviisid kasva- Algõpetuse sektsiooni kohta küsi
probleem on selles, kui lapseva- Ettekandes tutvustan kolme meie Õige ajastus kirjutama ja lugema- meste eludele. kõnearenduslik eesmärk. Pildid ja vad välja põnevatest olukordadest, mare.muursepp@tlu.ee
nemat (mõnikord ka õpetajat) koolides enam levinud aabitsa lu- õppimisel. Kirjutamise ja lugemise on lugema ja kirjutama õppimise Peamised aspektid, millest juttu seeriad arendavad fantaasiat ning Loen seda, mida näen järeldusi teevad lapsed õpetaja
alguseks (Neaum, 2012).
haarab paanika ja hirm ning last gemismaterjali keerukust sõna, õppimise kooskõla lapse arengu- Reijo Wilenius (1992) rõhutab kas- tuleb, on järgmised: suulist väljendusoskust. Oma töötoas tutvustan meetodit, suunava abiga ise.
ga.
Kui laps tahab aabitsat kodus edasi
mida logopeedina kasutan koo-