Page 1 - Õpsik nr 6 - APRILL 2014

ÕPSIK

KLASSIÕPETAJATE AJALEHT NR 6 aprill 2014

SAATEKS INTERVJUU

Kuuendas lehenumbris on kaks me just seda lastele pakume?
teemat. Konverents “Alustame Mida tegijad taotlevad? HEA LASTETEATER
aabitsaga” loob selgust eesti aabit- Nii hea teater kui ka hea õppe-
samaastikul. Äkki on parim õppe- raamat näitavad avarat maailma Vastab teatriuurija ja –kriitik
vara see, mida ise lastega koos teha ja samas võtavad lapsel “käest Rait Avestik
saab? Oma klassi aabits? Lugemis- kinni”, jõuavad talle lähedale.
mäng? Lapsi on lihtne naerma ajada.
Milleks aga üldse lugeda, mida Milline on hea lasteteater? Kas
tekstidest välja lugeda, kuidas en- see, et lapsed naeravad, on pea-
nast väljendada - selles võib lap- mine kriteerium?
sele head eeskuju anda lasteaeda
või kooli külla tulev teatritrupp. Toimetaja Lapsi naerma ajada ei peaks kind-
Õpperaamatut ja teatrietendust Mare lasti olema teatri peamisi eesmär-
ühendab sihiseade küsimus: miks Müürsepp ke. Ka ei tähenda saalitäis naervaid
lapsi automaatselt head teatrit. Hea
lasteteater on see, mis ei alahinda
PÄEVATEEMA oma publikut.
Proovigem vastata küsimusele
AABITSA SADA NÄGU „milline on hea täiskasvanute tea-
ter“? Ilmselt tuleb vastuseid palju.
Sama on ka laste puhul. Nende
kahe teatri peamine (ja ka ainus?)
Mare Müürsepp erinevus seisnebki vaatajaskonna
Tallinna Ülikooli lastekirjanduse dotsent vanuses ja ainult see seab omad pii-
Rahvusvahelise Ajaloolise ja Süstemaatilise Õpikute ja Haridusmeedia Uurimise rid. Lasteteatri peamine eesmärk
Ühingu (International Society for Historical and Systematic Research on Textbooks and ei peaks olema kasvatuslikku laadi.
Educational Media ) Aabitsauurimise töörühma liige Heas lasteteatris on kasvatuslik as-
pekt niikuinii sees. Hea lasteteater
Lapsepõlv muutub. Uuenev peremudel, uued kaubamärgid, mis lapse võib ka selline olla, kus laps nutma
eluolu ümbritsevad, uued mänguasjad, uued tehnoloogilised “lapse- hakkab või muutub kurvaks. Mitte
hoidjad” – nii lõbustavad kui ka õpetavad – tulevad vanade asemele sellepärast, et ta seal saalis istub,
varasemast kiiremini. Need muutused mõjutavad ka õppematerjalide vaid sellepärast, mis emotsioone
nägu. nähtu tal käivitab. Hea lasteteater
Aabitsal on olnud palju eri ülesandeid. Esimeselt kooliraamatult on ei tohi oma vaataja arengust maas Näide kaasavast lasteteatrist. Foto: Rait Avestik
oodatud traditsioonide kandmist, kõrgemate väärtuste esindamist, olla, ta peab ees olema. Lasteteatri
eelnevate põlvkondade sõnumit, ja samas peaks see raamat olema tä- tegija peab teadma, mis last huvi- peale hakata? Paraku on ikka nii, teteater-mängu teater“ on kergelt
napäevane ja lähedane igale uuele koolilapsele, et arendada last kogni- tab ja mida ta tahab, paraku ollakse et lapsed ja õpetajad ei otsusta, öeldes asjatundmatu. Ja seda nii
tiivses, emotsionaalses, sotsiaalses ja igas muus võimalikus sfääris. aga tihti olukorras, et laps tahabki mis teatrit nad oma asutuses vaa- mitmeski kontekstis. Lasteteat-
Viimastel aastakümnetel on ilmunud palju uusi aabitsa nimetuse alla seda, mida (teadmatu) tegija pa- tavad ja kannatajaks on ikka noor ri puhul pole peamine küsimus,
käivaid väljaandeid. Ajaga on ka avardunud aabitsa tähendus, vahel kub. Heas lasteteatris ei peagi kõik publik. Tundub, et esinema saab mida mängida, sest pole teemat,
tundub see isegi eemalduvat algsest – toetada lugema õppimist. lõpuni selge olema, ongi hea, kui see trupp, kes on oma müügitöös mida lasteteatris ei võiks käsitle-
Ehkki HTM dokument näeb ette, et aabitsaks nimetatakse 1. klassi tekivad küsimused. Ma isiklikult kiirem ja nahaalsem. Üks moodus, da, vaid tähtsaimaks küsimuseks
mis peaks õpetajal otsustamise on, kuidas mängida. Nagu ma
esimese poolaasta õpikut, õpivad paljud lapsed lugema ju enne koo- olen järjest rohkem hindama ha- lihtsamaks tegema, millist truppi olen aru saanud, on lapsed väga
li; nii et paljude eesti laste ‘aabitsaperiood’ on 5.-6. eluaastal. Seal on kanud sellist noore vaataja teatrit, oma asutusse lasta, on valida trupp mõjutatavad ja vastuvõtlikud neid
neil toeks vana hea Karu-aabits (esmatrükk 1971!). Selle kõrval abis- mis pakub tugevat alternatiivi te- nö kvaliteedinimekirjast. Kuigi ümbritseva suhtes. Loomulikult
tavad läti aabitsast adapteeritud Kuke-aabits (Gita Andersone ja Anne levisioonile ja arvutile. Võistelda selline „nimekirja koostamine“ ei pole teatri ega muude kunstiliikide
Uusen, 2010), mis sisaldab toredaid folkoorseid lühitekste, kui ka mitu ei saa, aga alternatiivi saab ja peab kõla just hästi, kõlab isegi kuidagi kõrgetasemelisus lapsele niisama
muud aabitsa-laadi raamatut, nagu perekond Leoste Jänku-Jussi tähe- pakkuma. Teater on see koht, kus stagnantselt ja ebaintelligentselt, oluline kui näiteks lapsevanema-
raamat (2012, muidugi kõigi toredate videote ja mängude kaasande- saab rahulikult, korrektse keelega on truppide nö kvaliteedimärgis- te, õpetajate või toidu kõrgetase-
na) ja perekond Olli aabits (2008). rääkida olulistest asjadest: sellest,
kuidas asjad tegelikult käivad. Eri- tamine ja sel viisil anarhia lõpe- melisus. Kuid kuna teater on juba
Eraldi rühmana võib esile tuua õppijate erivajaduste või teatud õpe- nevalt meedias pakutavast saab tamine, mis lasteaedades-kooli- oma olemuselt selline kunstiliik,
tuslike eriküsimustega arvestavad aabitsad, nagu Karl Karlepi, Ana teater oma spetsiifilisusega pakku- des teatri-teemadel käib, justkui millega saab (noort) inimest efek-
Kontori ja Eha Vihma õpik (2010) õpiraskustega lastele ja Pilvi Kula da lapspublikule intellekti pingu- möödapääsmatu. Ja on iseenesest tiivselt mõjutada, talle maailmasju
vasakukäelise aabits (2013). Kerli Altmardi “Täpitähe-aabits” (2010) tamist. Teatri puhul on tähtis see, mõistetav, et sellise nimekirja, mis tutvustada, erinevate kunstiliikide
koondab täpitähtedega sõnamõistatusi ja üsna teravmeelseid lugusid. et (ainult veel) seal võib laps ko- õpetajal aitab valida teatrit oma tutvustamisest rääkimata, siis just
Kas poisiks olemine on ka erivajadus? Seda paneb küsima Contra ja geda (teatri)maagiat – saladuslik- asutusse, peaksid koostama eel- sel põhjusel peaks teatrikunst las-
Urmas Nemvaltsi “Poiste aabits”, mis oma hea pildipoole tõttu laseb kust, unenäolisust –, mis inimese kõige teatrispetsialistid, soovita- tele väga tark ja kvaliteetne olema.
end pigem järgmisse kategooriasse arvata – aabitsa motiiviga lasteraa- intellektuaalse arengu seisukohalt valt koostöös haridustöötajatega. Tähtsaim ühe etenduse puhul on
mat. on oluline. Kas selline jõumeetod ka olukorda see, kuidas etendus vaatajale mõ-
muudab, ei oska öelda. Sest küsi- jus, kui palju ja mida jääb inimes-
Mitmel puhul on tuntud kirjanik illustraatoriga kampa löönud, niiviisi Kes, kuidas ja mille järgi hindab mus on, kas sellist nimekirja ha- se seda, mida ta etendusest kaasa
on kokku pandud Viivi Luige ja Epp-Maria Kokamäe aabits ja lugemik lastele esinevate truppide taset? kataks järgima. Teine hea variant sai. Kui see mõju on pikaajaline,
(1992, 2014 uuendatud kujul), Peeter Volkonski ja Piret Raua “Onu Kuidas õpetaja või kooli juhtkond eraldada terad sõkaldest on otsene siis muutub etendus osaks noore
Volgi värsiaabits” ning Jürgen Rooste ja Kirke Kangro aabits “Tähe- saaks teada, millist truppi kooli suhtlus koolide-lasteaedade vahel inimese biograafiast ja see pikaaja-
sadu” (2012). Nii mõnigi kord on need raamatud pigem variatsioonid (lasteaeda) kutsuda, et pettuma ei – kui kogetakse head truppi, an- line mõju peakski olema lastele ja
aabitsa teemal kui algaja lugeja tekstid, nagu näiteks laste hea sõbra peaks? tagu sellest ka teistele õpetajatele noortele tehtava teatri eesmärgiks.
Leelo Tungla “Loomabeebitsas”. Tore, et leitakse üles lasteraamatus ha- teada. Kuid ma isiklikult olen pisut Teatrietendus kätkeb sünteesi
ruldaseks jäänud kunstnikke, nagu viimatinimetatus Navitrolla või siis Ühest küljest ei hinda seda taset skeptiline lasteaiatöötajate „teatri- kogu kunstilisest haridusest ja üks
lausa kunstniku ideest lähtuv Nerva aabits (keelepool Riina Paatsi). keegi ja ASSITEJ Eesti Keskusel teadliku“ maitse suhtes. lasteteatri olulisi eesmärke on luua
Et aabits peaks olema lähedal lapse kodukeelele ja kodusele ümbru- (rahvusvahelise lastele ja noortele kunstitraditsioonid. Lapspublik ei
sele, on väga armas omada ka oma kodukoha aabitsat. Kihnu laste- mängivate teatrite organisatsioo- Miks on oluline, et lastele esinek- kujunda etenduse põhjal suhtu-
le on neid koguni kaks – suurematele “Aabets”, väga väärtuslike Uno ni kohalik rakuke) on koostöös sid kunstiliselt küpsed esinejad? mist mitte ainult sellesse etendus-
Roosvalti illustratsioonide ja hästi loomulike lugudega kihnu laste kultuuriministeeriumiga kavas Võiks ju mõelda, et elu on pikk, se, vaid kogu teatrikunsti. Tegijate
suust; ja väiksematele “Aett, eit ning mia” Mari Kaarma piltidega. Oma see teema tõsisemalt käsile võtta. küll jõuab ka päris teatris käia? kunstiline küpsus on möödapääs-
kodukeelsete laste eest hoolitsevad “Seto aabits” ja mitmel pool laste Kultuuriministeeriumi huvi selle matu juba sellepärast, et lapse suh-
joonistuste varal üles ehitatud kodukandi keskkonna-aabitsad. valdkonnaga tegeleda pole mui- Miks on oluline, et täiskasvanute- tumine teatrisse pannakse paika
le mängiksid kunstiliselt küpsed just esimese kogemuse alusel. Ehk
Aga nagu erksamad õpetajad alati on teadnud, omandab laps kõike dugi ülemäära suur. Või peaks esinejad? Kui neile on see oluli- siis truppide poolt, kes mööda las-
sellega tegelema hoopis haridus-
parimal moel ise aktiivselt tegutsedes, sestap ka lugemise algtarkusi lu- ministeerium? Teisest küljest hin- ne, siis nii on see ka laste puhul. teaedu kolistavad.
gemismängudes, ise sõnumeid, lugusid ja raamatuid kirjutades... Hea davad lastele esinevate truppide Reaalses elus see tihti muidugi nii
eeskuju annab selleks näiteks Aino Perviku Paula-sarja raamat “Paula taset õpetajad ja lapsed ise. Kuid ei ole. Ei ole olemas ka päris- ja Lisaks toimetuselt:
aabits” - selle raamatu sündmustega kaasa minnes võib laps saada isegi kas sellise hindamisega on midagi mängu-teatrit. Võrdlus „täiskas- Teavet heade lasteteatrite kohta
veel tõhusama aabitsaõppe kui nii-öelda kooliaabitsat järgides. vanute teater-päris teater“ ja „las- leiab www.assitej.ee kodulehelt.