Page 1 - Õpsik nr 6 - APRILL 2014
P. 1

ÕPSIK













                                                                    KLASSIÕPETAJATE AJALEHT                                                    NR 6  aprill 2014



                SAATEKS                                                    INTERVJUU


            Kuuendas  lehenumbris  on  kaks  me  just  seda  lastele  pakume?
            teemat.  Konverents  “Alustame  Mida tegijad taotlevad?     HEA LASTETEATER
            aabitsaga” loob selgust eesti aabit-  Nii hea teater kui ka hea õppe-
            samaastikul. Äkki on parim õppe-  raamat näitavad avarat maailma   Vastab teatriuurija ja –kriitik
            vara see, mida ise lastega koos teha  ja  samas  võtavad  lapsel  “käest   Rait Avestik
            saab? Oma klassi aabits? Lugemis-  kinni”, jõuavad talle lähedale.
            mäng?                                                       Lapsi on lihtne naerma ajada.
            Milleks  aga  üldse  lugeda,  mida                          Milline on hea lasteteater? Kas
            tekstidest välja lugeda, kuidas en-                         see, et lapsed naeravad, on pea-
            nast  väljendada  -  selles  võib  lap-                     mine kriteerium?
            sele  head  eeskuju  anda  lasteaeda
            või  kooli  külla  tulev  teatritrupp.   Toimetaja          Lapsi naerma ajada ei peaks kind-
            Õpperaamatut  ja  teatrietendust  Mare                      lasti olema teatri peamisi eesmär-
            ühendab sihiseade küsimus: miks  Müürsepp                   ke. Ka ei tähenda saalitäis naervaid
                                                                        lapsi automaatselt head teatrit. Hea
                                                                        lasteteater on see, mis ei alahinda
                  PÄEVATEEMA                                            oma publikut.
                                                                        Proovigem  vastata  küsimusele
            AABITSA SADA NÄGU                                           „milline on hea täiskasvanute tea-
                                                                        ter“? Ilmselt tuleb vastuseid palju.
                                                                        Sama  on  ka  laste  puhul.  Nende
                                                                        kahe teatri peamine (ja ka ainus?)
            Mare Müürsepp                                               erinevus  seisnebki  vaatajaskonna
            Tallinna Ülikooli lastekirjanduse dotsent                   vanuses ja ainult see seab omad pii-
            Rahvusvahelise Ajaloolise ja Süstemaatilise Õpikute ja Haridusmeedia Uurimise   rid.  Lasteteatri  peamine  eesmärk
            Ühingu (International Society for Historical and Systematic Research on Textbooks and   ei peaks olema kasvatuslikku laadi.
            Educational Media ) Aabitsauurimise töörühma liige          Heas lasteteatris on kasvatuslik as-
                                                                        pekt niikuinii sees. Hea lasteteater
            Lapsepõlv muutub. Uuenev peremudel, uued kaubamärgid, mis lapse   võib ka selline olla, kus laps nutma
            eluolu ümbritsevad, uued mänguasjad, uued tehnoloogilised “lapse-  hakkab või muutub kurvaks. Mitte
            hoidjad” – nii lõbustavad kui ka õpetavad – tulevad vanade asemele   sellepärast,  et  ta  seal  saalis  istub,
            varasemast kiiremini. Need muutused mõjutavad ka õppematerjalide   vaid  sellepärast,  mis  emotsioone
            nägu.                                                       nähtu tal käivitab. Hea lasteteater
            Aabitsal on olnud palju eri ülesandeid. Esimeselt kooliraamatult on   ei tohi oma vaataja arengust maas   Näide kaasavast lasteteatrist. Foto: Rait Avestik
            oodatud  traditsioonide  kandmist,  kõrgemate  väärtuste  esindamist,   olla, ta peab ees olema. Lasteteatri
            eelnevate põlvkondade sõnumit, ja samas peaks see raamat olema tä-  tegija peab teadma, mis last huvi-  peale hakata? Paraku on ikka nii,  teteater-mängu  teater“  on  kergelt
            napäevane ja lähedane igale uuele koolilapsele, et arendada last kogni-  tab ja mida ta tahab, paraku ollakse   et  lapsed  ja  õpetajad  ei  otsusta,  öeldes  asjatundmatu.  Ja  seda  nii
            tiivses, emotsionaalses, sotsiaalses ja igas muus võimalikus sfääris.   aga tihti olukorras, et laps tahabki   mis teatrit nad oma asutuses vaa-  mitmeski  kontekstis.  Lasteteat-
            Viimastel aastakümnetel on ilmunud palju uusi aabitsa nimetuse alla   seda,  mida  (teadmatu)  tegija  pa-  tavad ja kannatajaks on ikka noor  ri  puhul  pole  peamine  küsimus,
            käivaid väljaandeid. Ajaga on ka avardunud aabitsa tähendus, vahel   kub. Heas lasteteatris ei peagi kõik   publik.  Tundub,  et  esinema  saab  mida  mängida,  sest  pole  teemat,
            tundub see isegi eemalduvat algsest – toetada lugema õppimist.     lõpuni selge olema, ongi hea, kui   see trupp, kes on oma müügitöös  mida  lasteteatris  ei  võiks  käsitle-
            Ehkki HTM dokument näeb ette, et aabitsaks nimetatakse 1. klassi   tekivad  küsimused.  Ma  isiklikult   kiirem ja nahaalsem. Üks moodus,  da,  vaid  tähtsaimaks  küsimuseks
                                                                                                     mis  peaks  õpetajal  otsustamise  on,  kuidas  mängida.  Nagu  ma
            esimese poolaasta õpikut, õpivad paljud lapsed lugema ju enne koo-  olen järjest rohkem hindama ha-  lihtsamaks  tegema,  millist  truppi  olen  aru  saanud,  on  lapsed  väga
            li; nii et paljude eesti laste ‘aabitsaperiood’ on 5.-6. eluaastal. Seal on   kanud sellist noore vaataja teatrit,   oma asutusse lasta, on valida trupp  mõjutatavad ja vastuvõtlikud neid
            neil toeks vana hea Karu-aabits (esmatrükk 1971!). Selle kõrval abis-  mis pakub tugevat alternatiivi te-  nö  kvaliteedinimekirjast.  Kuigi  ümbritseva  suhtes.  Loomulikult
            tavad läti aabitsast adapteeritud Kuke-aabits (Gita Andersone ja Anne   levisioonile  ja  arvutile.  Võistelda   selline „nimekirja koostamine“ ei  pole teatri ega muude kunstiliikide
            Uusen, 2010), mis sisaldab toredaid folkoorseid lühitekste, kui ka mitu   ei saa, aga alternatiivi saab ja peab   kõla just hästi, kõlab isegi kuidagi  kõrgetasemelisus  lapsele  niisama
            muud aabitsa-laadi raamatut, nagu perekond Leoste Jänku-Jussi tähe-  pakkuma. Teater on see koht, kus   stagnantselt  ja  ebaintelligentselt,  oluline  kui  näiteks  lapsevanema-
            raamat (2012, muidugi kõigi toredate videote ja mängude kaasande-  saab rahulikult, korrektse keelega   on  truppide  nö  kvaliteedimärgis-  te,  õpetajate  või  toidu  kõrgetase-
            na) ja perekond Olli aabits (2008).                         rääkida  olulistest  asjadest:  sellest,
                                                                        kuidas asjad tegelikult käivad. Eri-  tamine  ja  sel  viisil  anarhia  lõpe-  melisus. Kuid kuna teater on juba
             Eraldi rühmana võib esile tuua õppijate erivajaduste või teatud õpe-  nevalt  meedias  pakutavast  saab   tamine,  mis  lasteaedades-kooli-  oma  olemuselt  selline  kunstiliik,
            tuslike  eriküsimustega  arvestavad  aabitsad,  nagu  Karl  Karlepi,  Ana   teater oma spetsiifilisusega pakku-  des  teatri-teemadel  käib,  justkui  millega saab (noort) inimest efek-
            Kontori ja Eha Vihma õpik (2010) õpiraskustega lastele ja Pilvi Kula   da  lapspublikule  intellekti  pingu-  möödapääsmatu. Ja on iseenesest  tiivselt mõjutada, talle maailmasju
            vasakukäelise aabits (2013). Kerli Altmardi “Täpitähe-aabits” (2010)   tamist. Teatri puhul on tähtis see,   mõistetav, et sellise nimekirja, mis  tutvustada, erinevate kunstiliikide
            koondab täpitähtedega sõnamõistatusi ja üsna teravmeelseid lugusid.   et (ainult veel) seal võib laps ko-  õpetajal  aitab  valida  teatrit  oma  tutvustamisest rääkimata, siis just
            Kas poisiks olemine on ka erivajadus? Seda paneb küsima Contra ja   geda (teatri)maagiat – saladuslik-  asutusse,  peaksid  koostama  eel-  sel põhjusel peaks teatrikunst las-
            Urmas Nemvaltsi “Poiste aabits”, mis oma hea pildipoole tõttu laseb   kust, unenäolisust –, mis inimese   kõige  teatrispetsialistid,  soovita-  tele väga tark ja kvaliteetne olema.
            end pigem järgmisse kategooriasse arvata – aabitsa motiiviga lasteraa-  intellektuaalse arengu seisukohalt   valt  koostöös  haridustöötajatega.  Tähtsaim ühe etenduse puhul on
            mat.                                                        on oluline.                  Kas selline jõumeetod ka olukorda  see, kuidas etendus vaatajale mõ-
                                                                                                     muudab, ei oska öelda. Sest küsi-  jus, kui palju ja mida jääb inimes-
            Mitmel puhul on tuntud kirjanik illustraatoriga kampa löönud, niiviisi   Kes, kuidas ja mille järgi hindab   mus  on,  kas  sellist  nimekirja  ha-  se seda, mida ta etendusest kaasa
            on kokku pandud Viivi Luige ja Epp-Maria Kokamäe aabits ja lugemik   lastele  esinevate  truppide  taset?   kataks järgima. Teine hea variant  sai.  Kui  see  mõju  on  pikaajaline,
            (1992, 2014 uuendatud kujul), Peeter Volkonski ja Piret Raua “Onu   Kuidas õpetaja või kooli juhtkond   eraldada terad sõkaldest on otsene  siis  muutub  etendus  osaks  noore
            Volgi värsiaabits” ning Jürgen Rooste ja Kirke Kangro aabits “Tähe-  saaks  teada,  millist  truppi  kooli   suhtlus  koolide-lasteaedade  vahel  inimese biograafiast ja see pikaaja-
            sadu” (2012). Nii mõnigi kord on need raamatud pigem variatsioonid   (lasteaeda) kutsuda, et pettuma ei   –  kui  kogetakse  head  truppi,  an-  line mõju peakski olema lastele ja
            aabitsa teemal kui algaja lugeja tekstid, nagu näiteks laste hea sõbra   peaks?          tagu  sellest  ka  teistele  õpetajatele  noortele tehtava teatri eesmärgiks.
            Leelo Tungla “Loomabeebitsas”. Tore, et leitakse üles lasteraamatus ha-                  teada. Kuid ma isiklikult olen pisut  Teatrietendus  kätkeb  sünteesi
            ruldaseks jäänud kunstnikke, nagu viimatinimetatus Navitrolla või siis   Ühest  küljest  ei  hinda  seda  taset   skeptiline lasteaiatöötajate „teatri-  kogu kunstilisest haridusest ja üks
            lausa kunstniku ideest lähtuv Nerva aabits (keelepool Riina Paatsi).   keegi  ja  ASSITEJ  Eesti  Keskusel   teadliku“ maitse suhtes.   lasteteatri olulisi eesmärke on luua
            Et aabits peaks olema lähedal lapse kodukeelele ja kodusele ümbru-  (rahvusvahelise lastele ja noortele                kunstitraditsioonid. Lapspublik ei
            sele, on väga armas omada ka oma kodukoha aabitsat. Kihnu laste-  mängivate  teatrite  organisatsioo-  Miks on oluline, et lastele esinek-  kujunda  etenduse  põhjal  suhtu-
            le on neid koguni kaks – suurematele “Aabets”, väga väärtuslike Uno   ni  kohalik  rakuke)  on  koostöös   sid  kunstiliselt  küpsed  esinejad?  mist mitte ainult sellesse etendus-
            Roosvalti  illustratsioonide  ja  hästi  loomulike  lugudega  kihnu  laste   kultuuriministeeriumiga   kavas   Võiks  ju  mõelda,  et  elu  on  pikk,  se, vaid kogu teatrikunsti. Tegijate
            suust; ja väiksematele “Aett, eit ning mia” Mari Kaarma piltidega. Oma   see teema tõsisemalt käsile võtta.   küll jõuab ka päris teatris käia?  kunstiline küpsus on möödapääs-
            kodukeelsete laste eest hoolitsevad “Seto aabits” ja mitmel pool laste   Kultuuriministeeriumi  huvi  selle            matu juba sellepärast, et lapse suh-
            joonistuste varal üles ehitatud kodukandi keskkonna-aabitsad.   valdkonnaga  tegeleda  pole  mui-  Miks on oluline, et täiskasvanute-  tumine  teatrisse  pannakse  paika
                                                                                                     le  mängiksid  kunstiliselt  küpsed  just esimese kogemuse alusel. Ehk
            Aga nagu erksamad õpetajad alati on teadnud, omandab laps kõike   dugi  ülemäära  suur.  Või  peaks   esinejad?  Kui  neile  on  see  oluli-  siis truppide poolt, kes mööda las-
                                                                        sellega  tegelema  hoopis  haridus-
            parimal moel ise aktiivselt tegutsedes, sestap ka lugemise algtarkusi lu-  ministeerium? Teisest küljest hin-  ne, siis nii on see ka laste puhul.  teaedu kolistavad.
            gemismängudes, ise sõnumeid, lugusid ja raamatuid kirjutades... Hea   davad  lastele  esinevate  truppide   Reaalses elus see tihti muidugi nii
            eeskuju annab selleks näiteks Aino Perviku Paula-sarja raamat “Paula   taset  õpetajad  ja  lapsed  ise.  Kuid   ei  ole.  Ei  ole  olemas  ka  päris-  ja   Lisaks toimetuselt:
            aabits” - selle raamatu sündmustega kaasa minnes võib laps saada isegi   kas sellise hindamisega on midagi   mängu-teatrit.  Võrdlus  „täiskas-  Teavet  heade  lasteteatrite  kohta
            veel tõhusama aabitsaõppe kui nii-öelda kooliaabitsat järgides.                          vanute teater-päris teater“ ja „las-  leiab www.assitej.ee kodulehelt.
   1   2   3   4