Page 4 - Õpsik nr 3 - MÄRTS 2012

2 4 Märts 2012

ÕPETAJA UURIB LUGEMISSOOVITUS

TEKSTÜLESANNE KUI HEAD LASTERAAMATUD 2011

PILTJUTUSTUS Eksperdid valivad kord aastas uudiskirjanduse hulgast välja kuni 12-aastastele lastele mõeldud head las-
teraamatud. Raamatuid hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti: Ees-
Tutvustame Ristiku Põhikooli õpetaja Irja Rebase magistritööd, mis ti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Emakeeleõpetajate Selts ja lasteraamatukogude töötajad.
uuris tekstülesannete lahendamist. Täiendavat teavet leiab Lastekaitseliidu koduleheküljelt.
Tekstülesanded on paljudele lastele rasked. Õpilased tajuvad ja salves- Heli Illipe-Sootak, Katrin Mika Keränen.
tavad informatsiooni erinevalt ja mõtlevad erinevalt. Ülesannete esi- Erlich. Kiisu reisib Salapärane lillenäppaja
tusviis õppekirjanduses ei arvesta õpilaste individuaalsete eripäradega.
Ajupoolkerade spetsiifilisusega arvestamine on Irja Rebase meelest üks Tegelane Kiisu on tuttav See on juba neljas raamat südi-
esmaseid võimalusi matemaatika-alaste raskustega õpilaste toetamisel. juba varasemast raamatust. dest lastest, kes Tartus krimi-
Neil õpilastel on tihtipeale hästi arenenud visuaalse informatsiooni ta- Siin läheb julge Kiisu võõ- naalseid juhtumeid lahendavad.
jumise võime ja hea nägemismälu. Kui matemaatikatunnis kasutataks raid maid avastama. Ta rei- Nagu ikka detektiivlugudes sei-
rohkem näitlikustamist ja töösse oleks haaratud laiemad ajupiirkonnad, sib Venemaal ja Lätis, aga savad lapsed tõe ja õiguse eest
oleks matemaatika-alaste raskustega õpilasi vähem. Tihti peab õpilane ka Aafrikas ja Antaktikas, ja ning näitavad õiget suunda ka
ülesannet lahendades ületama mitte matemaatika-alaseid raskusi, vaid seda kõike antakse edasi lapsele arusaadaval moel täiskasvanud tegelastele.
teksti mõistmisest tulenevaid raskusi. – Kiisu leiab sõpru, õpib tundma nende nimesid
Irja Rebane uuris oma magistritöös, kuidas tekstülesande lahendamise ja vastava keele sõnu teretamiseks ja tänamiseks, Ilona Martson. Rosinad. Lood
edukus sõltub ülesande esitusviisist. Ülesanded esitati kolmel kujul: ta- sööb kohalikke toite ja näeb põnevaid paiku. lastekirjanike lapsepõlvest
valiselt, laiendatud tekstiga (põhjalikumalt seletades) ja pildisarjana. Aleksei Turovski ja Kätlin Oma lapsepõlves juhtunut on kirja
Selgus, et kõige edukamalt lahendati ülesandeid, mis olid antud piltide Vainola. Tiigielu aabits pannud Ellen Niit, Eno Raud, Aino
abil. Selliselt esitatud ülesandeid lahendasid matemaatika-alaste raskus- Tiina Mariam Reinsalu suu- Pervik, Leelo Tungal, Jaak Urmet
tega lapsed tunduvalt paremini kui sõnaliselt antud ülesandeid. Seal- repärased pildid tutvustavad ja teised. Lood on varem ilmunud
juures jõudsid nad oma lahendamise edukuses peaaegu et kannule nii- tiigis elavaid olevusi ja vee- ajakirjas Täheke.
öelda tavalistele õpilastele. Võrreldes erinevate õpilasgruppide tulemusi kogu kui elukeskkonda läbi
selgus, et kõige paremini toetabki arusaamist pildisari. Paljudele õpilas- eri aastaaegade, koos Alek- Ilmar Tomusk.
tele on pilt täiuslikum ja mõistetavam kui verbaalne kirjeldus. Miks siis sei Turovski loodustundmi- Volli vanad vigurid
mitte neile vastu tulla? sega annab raamat väga hea Volli on lugejale tuttav juba va-
Kui õppekirjanduses on ülesanne antud ilma piltideta, tuleks võtta aega ettekujutuse sellest, mis elu rasemast raamatust „Tere, Volli!“
ja ise lastega koos pildid joonistada; neid võib ka saada pildistades ja elatakse tiigis. Mida kõike Volli teha oskab, sel-
arvuti abil. Niisamuti on tähtis, et ülesanded oleksid õpilastele huvitavad le peale on täiskasvanud inime-
ja et neil oleks ka praktiline väärtus. Agnes de Lestrade, Valeria sel raske tulla. Ta on toimekas ja
Docampo.
Tutvustame Irja Rebase loal näitena ka üht pildisarja, mida ta oma töös Suur sõnadevabrik leidlik poiss, aga kõige toredam
on see, et tal on ema ja isa, kes
kasutas.
Imeline lugu maast, kus temast alati aru saavad: ka siis, kui ta arvuti osadeks
sõnu peab ostma kalli raha teeb ja kokku paneb, vannituba hermeetiliseks ehi-
eest. Vaene poiss Villem tab, prügikastist süüa otsib, kui ka muudel kriitilistel
leiab aga siiski mooduse, et hetkedel.
oma tundeid toredale tüd- Jeff Kinney. Ühe äpardi päevik
rukule väljendada. Mida sõnad tähendavad, Huvitava kujundusega raamat
kuidas me sõnu kasutame – see on selle raama- – joonelisse kaustikusse joonis-
tu aine. tatud ja kirjutatud päevaraamat,
Ketlin Priilinn. mis kajastab elu põhikoolis, kus
Evelini lood „on kokku segatud minusugused
1. Kommikotis on kolme sorti komme. 2. 55% nendest on „Pralinee” kommid. Miks narritakse seda, kes lapsed, kes pole veel kasvuspur-
veidi teistsugune on? Kui- dini jõudnud, ja need gorillad,
das kiusajatega toime tulla? kes peavad kaks korda päevas
Mis on tõeline mure? Selles habet ajama.“ Raskused on sel-
raamatus tõuseb esile palju leks, et neid võita, kogeb ka selle raamatu minajutus-
teemasid, mida on oluline taja. Tänaseks on ilmunud ka juba raamatu järg „Ühe
lastega arutada. Ketlin Prii- äpardi päevik. Rodrick on kunn“.
linn oskab kirjutada alg-
klassilapse tasandil. Wimberg. Rokenroll
3. 20% nendest on „Teekonna” kommid. 4. Ülejäänud 15 on „Oravakesed”. Seda luuleraamatut võib samahäs-
Mitu kommi on kommikotis? Vastus: .................................. Riina Kasser, pildid Ave ti nimetada lauluraamatuks: seal
Teeääre. Lenni ja Tallinn
leidub tuntud laulude uusi kujusid
Lenni on väike imeline (Mu telefon on tilluke, kuid ta on
olevus, kes tunneb Tallin-
LUGEMISMÄNGUD KUI na vanalinna läbi ja lõhki armas minule! Oi-lii, oi-laa, kuid ta
on armas minule!), laulavad asjad
ning oskab sellest toredaid
VÕIMALUS VÄHENDADA lugusid jutustada. Raamat köögis ja esikus, luuletused on rüt-
mikad ja energilised. Õpetaja suu-
on ka faktide poolest rikas,
reks rõõmuks on seal luuletervitus
LUGEMISRASKUSE RISKI kusjuures pildid on väga täpsed ja kõnekad. vabariigi sünnipäevaks.
Kindlasti leiab sellest raamatust uudset ka see,
kes omateada Tallinnas vägagi kodus on.
Õpsik vestleb Eesti Lugemisühingu
projektijuhi, lugemismängude idee
ühe autori Kadi Lukanenokiga. Kadi perekondlik taust mängib rolli. Tihti- riskiga lapsed vähemalt rahuldaval kamängu kaasamises õpetamisse ja
Lukanenok on pedagoogikamagister ja lugu on kõne arengu hilistumist mär- tasemel hakkama reaalsete soorituste õppimisse. Lugemismänge mängides
juhib TLÜ eri- ja sotsiaalpedagoogika gatud lapseeas ka lapsevanemate endi ja praktilise tegevusega, kuid kipuvad saame luua lugemiseks vajalike eel-
osakonda. Tänaseks on paljude õpe- kõne arengus. hätta jääma sõnaliselt esitatud ülesan- ja osaoskuste baasi: kujundada laste
tajate töö tulemused koondatud juba Oluline eeldus lugemisoskusele on netega. kõne ja keeleoskusi, arendada nende
neljas lugemismängude komplektis ja nimetamisoskus. Selle puhul on kaa- Neljandaks ja kõige probleemsemaks visuaalset ja auditiivset verbaalset taju,
neid mänge on hakatud kohandama satud nägemis- ja kuulmistaju ning tasemeks, millel lugemisraskuse riski mälu ja mõtlemist. Mängudes osaledes
ka soomekeelseks õppeks. töö- ja pikaajaline mälu. Paljud uurin- vaadelda, on motoorika tase. Paljud leiab rakendust lapse verbaalne mõt-
gud on välja selgitanud tugeva ja olu- uurimused väidavad lugemisraskuse lemine, mängujuhiseid kuulates ning
Millal tuleb ilmsiks, et laps võib lu- lise seose varase ea nimetamisoskuse riskiga lastel olevat eakaaslastest nõr- arutades suureneb kõne mõistmine.
gemisega hätta jääda? Kõne- ja keele raskused: 50%-l lastest, ja hilisema lugemisoskuse vahel. On gemad üld- ja peenmotoorsed osku- Pilte ja sõna- ning lausekaarte ühen-
Lugemisraskuse, sealhulgas düsleksia kellel on varases eas täheldatud kõrva- leitud, et lapsed, kes teevad nimeta- sed. Suur hulk lugemisraskuse riskiga dades areneb laste motoorika. Män-
riski on võimalik märgata juba vara- lekaldeid eakohasest kõnest, on hiljem misülesannetes palju vigu ja/või on lapsi väldib joonistamist, voolimist, gutegevustes täiustuvad koostöö- ja
ses eas, siis, kui laps veel tegelikult ei leitud ka lugemisraskus. Ja vastupidi: nende testide sooritamisel aeglased, rebimist, värvimist, nööride sidumist, suhtlemisoskused: oskus oodata oma
loegi. Parima võimaluse selleks pakub 50%-l lugemisraskusega lastest on kuuluvad võimaliku hilisema luge- nööpimist jm käelist aktiivsust nõud- järjekorda, koostada ja vajadusel muuta
lapse eakohane tegevus – mäng. Erine- olnud kõne ja keele probleeme, mida misraskuse seisukohast riskirühma. vaid tegevusi ning väidavad need tege- oma ütlust, kuulata ja mõista kaaslase
va korralduse ja struktuuriga mängud märgatakse sõnade ja häälikute eris- vused olevat neile rasked. ütlust jpm.
aitavad kaasa erinevate õppimisstra- tamisel, sõnade riimimisel, ebasõnade Oluline on tajude ja mälu koostöö sõ- Lugemisraskused võivad kujuneda ka
teegiate, seega ka lugemisstrateegiate hääldamisel ja sõnavigade märkamisel naga. Valdav osa uurijaid on üksmee- väära või puuduliku lugemaõpetamise TOIMETUS
kujunemisele. Mitmekesist tegevust ning parandamisel; laps jätab hääli- lel, et lugemisraskuse riskiga lastele tulemusel.
pakuvad lauamängud, nende hulgas kuid ja silpie ära või vahetab, asendab on rasked peaasjalikult sõnastamisega Vastutav toimetaja: Mare Müürsepp
lugemisoskust kujundavad ja arenda- ja lisab neid. ülesanded, samal ajal kui mittesõnali- Mida siis teha, et lugemine edenema Keeletoimetaja: Anne Uusen
vad mängud ehk lugemismängud. Uuringutega on tõestatud, et luge- sed ülesanded sooritatakse eakaaslas- hakkaks? Tallinna Ülikool
misraskuse riskiga lastel on märgatud tega samal või isegi kõrgemal tasemel. Kõigi eespool loetletud tegevuste Narva mnt 25 Tallinn 10120
Millised märgid näitavad, et lugemi- kõne arengu hilistumist, mida iseloo- Eelöeldu kehtib ka mõtlemise koh- eduka arendamise üks võtmeid seis- opsik@tlu.ee
ne võib hakata takerduma? mustab pikk segase kõne periood. Ka ta. Enamasti saavad lugemisraskuse neb eakohaste tegevuste, sealhulgas