Lugemispesad jätkavad uue hooga

Maria Jürimäe, Maili Liinev, Kadi Lukanenok, Meeli Pandis, Mare Müürsepp

Artikkel ilmus Õpetajate Lehes 5.02.2021

„Lugemispesa“ on Eesti lugemisühingu projekt, mis sai alguse 2004. aastal ning tänu millele said tuhanded õpetajad tuge lugemispesa loomiseks ja lugemise-kirjutamise õpetamiseks. „Lugemispesa“ praegused koolitused keskenduvad hariduses vahepeal toimunud muutuste mõtestamisele kirjaoskuse kontekstis. Märksõnadeks on muutunud õpikäsitus, õppijate individuaalsus, digivahendite kasutamine ja muukeelsete laste kaasamine.

Projekt „Lugemispesa“ on toonud Eestile kuulsust ka välismaal, pälvides 2007. aastal rahvusvahelise lugemisühingu Euroopa parima lugemisprojekti tiitli (International Reading Association Award for Innovative Reading Promotion in Europe).

2020/2021. õppeaastal toetavad „Lugemispesa“ jätkutegevusi NordPlus, Briti Nõukogu ja Tallinna „Kodurahu“ programm. Praeguseks on loodud lugemispesade loomist ning kirjaoskust toetavaid materjale koondav koduleht https://lugemispesa.eu/ ja digiraamat, tõlgitud need ka vene ja inglise keelde, kogutud on lugemispesadest pilte, videoid ja olemas on interaktiivne täiendamisvõimalustega lugemispesade kaart. Koduleht täieneb ja lisandub lugemispesade lugusid tutvustav blogi. Kavandatud on ühisprojekt Soome ja Lätiga.

„Lugemispesa“ projekti koolitussari

„Lugemispesa“ projekti koolitussari 2021 pakub kahte viiest üksteisega seotud moodulist koosnevat veebikoolitust, millest üks on suunatud lasteaia, teine esimese kooliastme õpetajatele. Moodulite teemad on muutunud õpikäsitus ja nüüdisaegsed kirjaoskust toetavad meetodid, lugemispesa loomine lasteaeda ja kooli, lugemisraskusega ja muukeelse lapse toetamine lasteaias ja koolis, digivahendid lugema õppimise toetajana, väikelaste kõnearengu toetamine ja luule kasutamine õppetegevustes. Koolitajad on Kadi Lukanenok (erivajadusega lugeja), Mare Müürsepp (luulekoolitus), Saima Salomon (kõne areng varases eas), Maria Jürimäe (digiõpe) ning Kaja Kivisikk, Anneli Laamann ja Maili Liinev (lugemispesa idee ja muutunud õpikäsitus). Projekti juht on Meeli Pandis.

Lugemispesad ja muutunud õpikäsitus

Lugemispesade algne idee oli juhtida õpetajate tähelepanu laste lugemishuvi ja -rõõmu toetava füüsilise keskkonna kujundamisele. Fookuses oli õpiprotsessi toetav loovus, mänguline lähenemine ja lapsest lähtuv mõtteviis. Nüüd, 17 aastat hiljem on lugemispesad paljudes haridusasutustes. Samas on endiselt aktuaalne lapse arengu individuaalne toetamine, õppekava täitmine ja õpirõõmu hoidmine. Lisandunud on vajadus arvestada tegevusi mõjutavate suhetega, strateegilise planeerimise ja muutunud õpikäsitusega.

Lugemispesa on õpetajate, laste ja perede koostöös sündinud pesa, kus saab raamatuid vaadata ja lugeda ning mis aitab lastes tekitada lugemishuvi ja hoida lugemisrõõmu. Lugemispesa loomine on teadlik koostöine tegevus, kus arvestatakse muutunud olude ning laste vajaduste, võimete ja huvidega. Lastega ühiselt arutledes saab planeerida unistuste lugemispesa, kus erisuguste oskustega lugejad saavad nautida lugemist ja tunda mõnu ühistest ettevõtmistest. Erinevusi aktsepteeriv õpetaja suudab kujundada tõhusale õppimisele aluseks olevad head grupisuhted.

Lugemispesas on mugav ja pehme koht, kus istuda või lamada. Raamatud on teadlikult valitud ja eksponeeritud nii, et neid on võimalik lihtsalt märgata. Valik on tehtud teemade ja laste huvide järgi või mõnel muul grupile sobival põhjusel. Lugemispesalik mõtteviis toetab soovitusliku, mitte kohustusliku kirjanduse olemasolu ning lugemiskontrollide asemel loovtöid, mis annavad lapsele võimaluse loovalt mõelda ning arvamust avaldada. Lugemispesas leidub ka koos grupiga valitud lugemismänge ja muid innustavaid vahendeid.

Muutunud õpikäsituse raames on kõige olulisem õpetaja teadlikkus lugemispesa loomisel: nii lapsed, pered kui ka kogukond on lugemispesa loogiline osa.

Perede kaasamine lugemispesa tegemistesse loob usaldussuhte lapsevanematega. Lugemispesa loomisel saab kaasata vanemad ühisesse ringi (õpiruumis, õues, internetis jne), kus kõigil on võimalus oma arvamust avaldada ja loov olla.

Kaasamise alus on õpetaja valmisolek, uskumused ja suhtumine grupijuhtimisse. Strateegiliselt planeerides ja käitudes on enamik peresid koostööst huvitatud. Eriti oluliseks kujunevad suhted siis, kui õpetajal tuleb lahendada keerulisi olukordi seoses lapse probleemidega kõnelemisel ja/või lugemisel.

Tegevused lugemispesas saavad toetuda selgetele kokkulepetele ja koostöisele õppimisele. Lapsed õpivad eeskuju kaudu – kui õpetajad, pered ja kogukond teevad koostööd, õpivad koostööoskusi ka lapsed.

Lugemispesad ja digiõpe

Lugemispesa kui keskkond, kus lugemiselamus seostub heade emotsioonide ja kogemustega, on tänapäeval eriti oluline, sest raamatud peavad võistlema mitmesuguste digivahenditega. Kas ikka peavad? Äkki saab digivahendeid kasutada kirjaoskuse arengu toetamiseks ning laste raamatute juurde meelitamiseks?

„Lugemispesa“ projekti algusest peale ei ole selles vastandatud „vana head“ ja tänapäevast kirjaoskust. Oluline on toetada laste lugemishuvi, nende kirjaliku teksti mõistmise (sõnavara, grammatika) ning tekstide loomise oskust. Siin on heaks abiliseks sobivalt valitud digivahendid. Lugemispesas võiks olla ka audioraamatuid ja helitekste (CD-d, MP3-mängija, jutupliiats vm digiseadmed), samuti mitmesuguseid kirjutamisvahendeid.

Digivahendid, eriti ekraanivabad, aitavad lapsel kirjasõna avastada. Lemmikraamatu teksti kuulamine helikandjalt (nt MP3-mängijalt või CD-plaadilt) aitab tutvuda kirjaliku teksti keeruka struktuuri ja grammatikaga ning rikastada sõnavara. Juhul kui laps samal ajal raamatut lehitseb, võib ta teksti jälgida ning mõttes või häälega kaasa lugeda. Arvutiprogramm, mis teksti ette loeb, võib samuti olla abiks lugemisoskuse arendamisel, eriti kui laps samal ajal teksti hoolega jälgib.

Koju või kontorisse vanaks jäänud arvuti sobib hästi selleks, et mängida „arvutiklõbistamise“ tööd, mida paljud lapsevanemad ju teevad. Selles arvutis võib „arst“ retsepte sisse trükkida, digihaiguslugu vaadata, muidugi mängult. Samas saab juba väga väike laps sel moel „klõbistades“ tulemuseks ka trükitud teksti, kas ekraanil või printeri olemasolu korral paberil.

Lastele, kes vajavad kirjasõna avastamisel abi või tahaksid uurida tekste, mis neile iseseisvalt veel keerulised on, võiks pesas olla ka jutupliiats – ekraanita digiseade, mis pakub lapsele võimalusi ise tekste avastada.

Kas lugemispesas võiks olla ka arvuti? Klassi lugemispesas on see loomulik, kuna digipädevus on üks üldpädevustest ning selleks, et kasutada kirjaoskust eri funktsioonides, on väga mõistlik kasutada digivõimalusi. Ka keelemängudeks (tähtede ja silpide tundmine, sõnavara ja grammatikaoskuste areng) on palju digimänge. Noortele kirjutajatele tuleb ainult kasuks, kui pesas on kasutada (vana) arvuti tekstide loomiseks. Siiski tasub jälgida, et digimängud ei kujuneks magnetiks, mille kõrval kahvatub ülejäänud pesa.

Lasteaiaõpetajad on arvutite kasutamise teemal erineval seisukohal. Vanal ja mängimiseks sobimatul laua- või sülearvutil on põnev nii kirju luua kui ka lugeda (näiteks wqrgqsttastsqq) ja otsida, kas mõni päris sõna sisse sattus – eeltoodus ta ja tass (viimane küll ühe s-ga) ja tast (lühend sõnast temast).

Kas ja kuidas kasutada pesas kirjutamiseks tehnilisi abivahendeid, on õpetaja, laste ja lapsevanemate kokkulepe.

Lugemispesad ja luulekoolitus

Luule on lapse keelelise arengu üks võluvits. Luule puudutusest tekib elevus, huvi sõna võimaluste vastu, areneb sõnavara ja väljendusjulgus. Paraku võib olustiku muutumine tuua kaasa selle, et lasteluule sõnastus jääb lapsele võõraks ja selle sisu läheb vastuollu tema kogemusega. Meie lasteaiarühmadesse ja kooliklassidesse jõuab ühe rohkem lapsi, kelle elutee on käinud läbi muukeelse keskkonna, kes on õppinud muus keeles. Luuletus, mille sõnu peaks ükshaaval selgitama ja tõlkima – kui seda teha saabki –, pole enam see, mis ta olla võiks.

„Lugemispesa“ koolitusprogrammi jaoks on nopitud eesti lasteluulest välja tekstid, mis on võimalikult tavalises kõnekeeles, lihtsad nii algajale lugejale kui ka mõistetavad lapsele, kelle eestikeelne kõnepraktika on väike. Luuletused on teemade kaupa õpiobjektideks koondatud ning varustatud pildi ja vajadusel sõnalise selgitusega.

Lugemispesad ja erivajadusega lugeja

Kõigil lastel on vajadus ja õigus kogeda häid emotsioone, kõigil lastel on õigus lugemisrõõmule. Neist põhimõtetest on kantud lugemisraskuse ja lugemisraskuse riski moodulid „Lugemispesa“ koolitusprogrammis.

Erivajadusega lugejatena näeme lapsi, kelle kõne- ja keeleoskused arenevad aeglasemalt või teist rada kui nende eakaaslastel. Sellised lapsed nõuavad täiskasvanutelt erioskusi lugemisega seotud tegevuste ja materjalide valikul. 

Lugemisraskusena nähakse aeglast, vaevalist ja vigadega lugemist. Lugemisraskuse riskiks peetakse olukorda, kus ka lugema õppimine kulgeb aeglaselt, vaevaliselt ja vigadega. Lugema õppimine võib raskeks osutuda ka mitut keelt kõnelevatel lastel ning omaette tähelepanu nõuavad andekad lapsed.

Teadlikult valitud raamatud, kutsuvalt korraldatud lugemispesa ning huvitavad ja kasulikud pesategevused näitavad õpetajatele ja lapsevanematele üsna ruttu, kus ja milles nende lastel raskused tekivad. Samuti võimaldavad teadlikult valitud lugemisvara ning oskuslikult läbiviidavad lugemistegevused lugemispesades märgata nii raskusi kui pakkuda ka võimalusi õppida midagi täiendavalt ja raskus ületada.

Erivajadusega lugejate koolitusmoodulis kaeme kirjaoskuse omandamisega seotud raskusi lähemalt ja uurime, milliste teiste raskustega koos võivad need esineda. Koolituse jooksul vahendame selles töös saadud kogemusi ning püüame üksteiselt õppides saada paremateks lugemisõpetajateks.

Järgmiste koolituste ja projekti arengute kohta jälgige „Lugemispesa“ kodulehte www.lugemispesa.eu ning „Lugemispesa“ ja Eesti lugemisühingu Facebooki-lehti. Registreerimine järgmistele koolitustele on juba alanud.