Eesti Lugemisühing Euroopa Kirjaoskuskonverentsil

3.-6. juulini 2022 toimus Iirimaal Dublinis 22. Euroopa Kirjaoskuskonverents, millele eelnes peakorraldaja Euroopa Kirjaoskusühingute Föderatsiooni (FELA) üldkogu.

Konverentsi teema „Kirjaoskus ja mitmekesisus: uued suunad (Literacy and Diversity: New Directions) tõi kokku õpetajaid ja teadlasi kogu maailmast, et uurida ja arutada kirjaoskuse laienevat temaatikat ja õpetamise viise.

Ettekanded, töötoad ja ümarlauad keskendusid varasele kirjaoskusele, toetavale kirjaoskuskeskkonnale, efektiivsetele õpetamismeetoditele, digitaalsele kirjaoskusele, kaasavale ja elukestvale õppele kirjaoskuse kontekstis.

Konverentsil kajastus olulise teemana ka pandeemia mõju nii õpetamise korraldusele, sisule kui ka suhtlemisele ja suhetele. Sellele keskendus oma ettekandes ka üks peaesinejatest Anne Burke, Memorial Universityst Kanadast. „Teachers Re-imagining Their Practice – Giving Voice to Children during Pandemic Times“

Anne Burke rõhutas laste arvamuse, nende vaatenurkade, mõtete ja tunnete kuulamise tähtsust. Samas toonitas ta, et täiskasvanud prooviksid mõista laste kehakeelt, tõlgendaksid nende käitumist, pilke ja tegevustes esinevaid pause ning vaikust.

Erinevatest esitlustest kumas läbi lastele ettelugemise vajalikkus, lugemishuvi tekitamine läbi rõõmu, teatri ja ühisloomingu. Rõhutati seda, et lapsed õpivad erinevalt ja õpetaja saab sellest lapsi jälgides aimu ning läbi selle lapsi julgustada. Üks huvitav harjutus, mida saab teha koolieelikutega oli “Laste identiteedi kaart” mis paneb lapsi mõtlema selle üle, mis teeb neist nemad, mis on kultuur ja mitmekesisus. Selle käigus joonistavad lapsed erinevaid pilte enda maailmast, kaardistades sellega oma isiksuseomadusi ja huvisid, olles ise keskpunktis. Tegevust “Parim osa minust” saab teha igas vanuses lastega. Iga laps saab mõelda, mis on tema parim osa ning seletada, miks ta nii arvab.

Õpetaja saab teha lastest pilte ja panna kõikide öeldud arvamused endast kokku ühele plakatile nähtavale kohale, et kõik lapsed tunneksid ennast kaasatuna ja märgatuna.

Marie Luise Rau (Saksamaa) rääkis lasteraamatute olulisest muutusest alates 1970. aastast. Tänapäeva lasteraamatutes on palju juttu eneseotsimisest ja aktsepteerimisest, mitmekesisusest, sotsiaalsetest võrdlusmomentidest, unistamise väärtustamisest, sellest kuidas nahatoon ja vanus ei ole määravad; kuidas röövloom ja saakloom saavad olla sõbrad ning sellest, kuidas nendes mõlemas on oma hirmud ja oma tugevused.

Üheks huvitavamaks töötoaks konverentsil oli digitaalse mängu Mobeybou tutvustamine. Mobeybou äpi abil saavad lapsed õppida tundma erinevaid kultuure. See annab võimaluse lastel ise lugusid luua ja jutustada ning on hea tööriist koostöö tegemise julgustamiseks. Mobeybou on hetkel saada India, Brasiilia ja Cabo Verde Vabariigi kota. Mängud on inglise keeles, kuid neid saab loovalt kasutada, näiteks tõlkides esialgu lastele, rääkida erinevatest faktidest, mida mäng esitab, avastada lastega koos. Lapsed ise saavad liigutada tegelasi ja luua ka muusikat. Rakendus võimaldab lugusid vaadata ka ilma pealelugemiseta ning jutustada ise. Portugalist pärit mänguloojad Íris Pereira ja Maitê Gil avaldasid lootust, et peagi saab nende kodulehel (mobeybou.com)  ja Google Plays  veelgi rohkem mänge olema (mobeybou.com).

Konverentsi programm ja osad ettekanded on leitavad FELA kodulehel www.literacyeurope.org

Konverents andis kindlust, et kuigi riikide ja kultuuride tingimused ja traditsioonid võivad olla erinevad, on nii probleemides kui lahendustes palju sarnast ja üksteiselt õppida.

Heaks kinnituseks siin on Rahvusvahelise Kirjaoskusühingu (www.literacyworldwide.org) regulaarselt läbiviidavad uuringud valdkonna aktuaalsetest teemadest „What´s hot in literacy“.

Küsitletud ligi 1500 kirjaoskuse valdkonna eksperdist pea 65st riigist kogu maailmast pidasid viiest kõige kriitilisemast probleemist kirjaoskuses nelja otseselt õpetamisega seotuks:

1. Varajase kirjaoskuse tasakaalustatud arendamine (tehnika ja mõistmine) 51%

2. Tõhusad õpetamisstrateegiad raskustes lugejatele (struggling readers) 42%

3. Võrdsete võimaluste loomine kõigile õppijatele 40%

4. Õpetajate professionaalse arengu võimaldamine 39%

5. Juurdepääs kvaliteetsetele ja mitmekesistele raamatutele ja tekstidele 36%

Pea sajaprotsendiliselt olid vastajad üksmeelel, et kirjaoskus on üks peamisi inimõigusi ja et kõigil lastel peaks olema õigus tasuta kvaliteetsele alusharidusele, mis paneb sellele oskusele aluse.

Varasele, mängulisele lugemisõpetusele ja toetavale keskkonnale keskendub ka Eesti Lugemisühingu Lugemispesa projekt, mis algas juba 2004. aastal ja uue hoo sai pärast 2020. aastal Tallinnas toimunud 4. Läänemere Kirjaoskuskonverentsi.

Koos Soome ja Läti partneritega viisime Dublini konverentsil läbi sümpoosiumi, kus osalejad said nii teoorias kui praktikas tutvuda projekti käigu ja ühisuuringu ning kogemuste jagamise plaanidega kui ka praktiliselt läbi proovida meetodeid, mis sobivad kasutamiseks nii eri vanuses kui ka erineva keele- ja kultuuritaustaga lastega.

Lugemispesa kui toetav õpikeskkond pakub mitmekesiseid tegutsemisvõimalusi: kõnearendusvahendid, lauamänge, jutuvestmist õhutavaid abilisi – käpik-, näpu- jm nukke, mudeleid, pildikaarte; kirjutusvahendeid ja materjale kirjutamismängude tarbeks jne, muidugi eri liiki ja eri laadi lugemisoskusele sobilikke raamatuid, ajakirju ja muid trükiseid.

Lugemispesa saab kasutada õpetaja suunamisel õppetegevustes, rühmatööks, lisategevuseks kiiremale või tugitegevuseks erilaadi ülesannet vajavale lapsele. Kindlasti on see aga mõnus koht nii lasteaias kui koolis laste endi algatuseks, vaba aja mänguks, sõpradega koos olemiseks ja ühiseks loometegevuseks.

Lugemispesa olulisemad tunnused on on raamatud ja muud trükised ning vahendid, mis on paigutatud nii, et lapsel on ülevaade, kust ta midagi leiab. Ta õpib asju hoidma oma kohtadel ja kasutama neid sihipäraselt. Raamatud on esitatud nii, et on hõlbus leida endale meelepärast ja hingelähedast. Istumiseks on mõnusaid pehmeid paiku – madalad toolid, tumbad, padjad, vaibad…

Lugemispesa projekti tulemina on koolitatud sadu õpetajaid looma ja kasutama aktiivselt kirjaoskuse kujunemist toetavat keskkonda – Lugemispesasid; koostatud Lugemispesade kogumik, kust leiab nii teoreetilise tausta kui ka praktilisi näpunäiteid ja mis on tõlgitud vene ja inglise keelde; kogutud Lugemispesade lugusid ja metoodilisi mänge.

Kõik see on leitav kodulehel www.lugemispesa.eu

Lugemispesa projekt on saanud 2009. aastal Euroopa innovatiivse kirjaoskusprojekti auhinna.

Koostöös Tallinna, Tartu, Jyväskyla, Turu ja Läti ülikooliga on valmimisel ühisuuring lugemispesade toimimisest ja õpetajate hoiakutest nende suhtes kolmes riigis.

FELA üldkogu üheks tulemiks oli otsus pidada järgmine üldkogu seotult Lugemispesa rahvusvahelise projekti lõpuüritusega Riias 24. juulil 2023. See annab projektile suurema kaalu ja kõlapinna nii Euroopas kui laiemalt ja hea aluse jätkuprojekti(de)ks. Projekti lõpuseminar korraldatakse partnerriikide lugemisühingute koostöös Läti IBBY organisatsiooniga ja ühendatult Jānis Baltvilksi lastekirjandusauhinnatseremooniaga ning on avatud kõigile huvilistele.

Mõtteid ja plaane Lugemispesade liikumise laienemiseks Eestis ja kaugemalegi on veel palju. Kes on huvitatud kaasa lööma koolitustel ja projektides võivad juba praegu endast märku anda. Projektijuht Meeli Pandis on koostööle avatud – meeli.pandis@gmail.com

Projekti on toetanud NordPlus Horizontal programm, Briti Nõukogu, KÜSK ja Tallinna Kodurahu programm.

Samuti ootame kõik kirjaoskustemaatikast huvitatud inimesi tutvuma Lugemisühingu tegemistega käesoleva veebilehe www.lugemisyhing.ee kaudu ja liikmeks astuma.

Eesti Lugemisühingust osalesid konverentsil Eeva Kütt, Kadi Lukanenok, Meeli Pandis ja Helin Puksand.

Meeli Pandise ja Eeva Küti sõitu Dublinisse rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.