Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
 
ESTlRUSlENG

Eesti uudised
Rahvusvahelised uudised (International news)

Eesti uudised

Print

KKK - korduma kippuvatele küsimustele lugemisühingu kohta vastab Meeli Pandis

08.02.2010

KKK - korduma kippuvatele küsimustele lugemisühingu kohta vastab Meeli Pandis
 

Eesti lugemisühing - milleks ja kellele? 

 

Kas lugemisühingu liikmed käivad koos raamatuid lugemas?

Kõigil neil elualadel on oma ühingud, milleks veel üks?

Kes selle eest maksab?

Ega Eesti pole mingi arengumaa, miks peaks kirjaoskusega tegelema? 

Mida lugemisühing teinud on?

 

Eesti lugemisühingu juhatuse esimees Meeli Pandis vastab  küsimustele, mida juba 1992-st aastast tegutsenud Eesti lugemisühingu tegevuse kohta ikka veel kõige sagedamini esitatakse. (Eesti Päevaleht 4. märts 2006)

 

Kas lugemisühingu liikmed käivad koos raamatuid lugemas?

Ei käi. 

Eesti lugemisühing (EstRA - Estonian Reading Association) on 1992. aastal asutatud mittetulundusühing, mis koondab üle 150 liikme erinevatelt elualadelt: õpetajaid, uurijaid, logopeede, eripedagooge, raamatukoguhoidjaid, psühholooge, ajakirjanikke, üliõpilasi jne.

Eesmärkideks on laste, noorukite ja täiskasvanute keelelise pädevuse tõstmine Eesti Vabariigis; keelelist pädevust, kirjaoskust ning lugemisprobleeme puudutava teabe vahendamine asjast huvitatud isikutele, eelkõige õpetajate ja teadlaste vahel; lugemist, kirjaoskust ning keelelist pädevust puudutavate uuringute toetamine; igaühe individuaalsetele võimetele vastava lugemishuvi ja vilumuse arengu soodustamine.

Kõigil neil elualadel on oma ühingud, milleks veel üks?

Lugemisühingu eripäraks ongi, et ta koondab erinevate ametite esindajaid, keda seob üks teema ja huvi. See aitab näha ja arendada valdkonda tervikuna, erinevate elualade teadmisi ja infot vahendada ning vastastikku rikastada. 

Esimesena maailmas asutati sarnane ühing Ameerikas 1956. aastal. Praeguseks on kujunenud sellest rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub lisaks Eestile 98 riiki ja millel on kokku üle 300 000 liikme. Rahvusvaheline lugemisühing (www.reading.org) annab välja ajalehte Reading Today ning nelja ajakirja, millest The Reading Teacher ja Reading Reasearch Quarterly on olemas ka rahvusraamatukogus ning Tallinna ja Tartu ülikooli raamatukogudes. Ühingu peakorteri juures asub suurimat ja rikkalikemat lugemisalast kogu omav raamatukogu. 

  Kes selle eest maksab? 

Ühing töötab liikmete entusiasmist, soovist kaasa lüüa ja erialaselt areneda. Meil ei ole ühtki palgalist töötajat - vaid kuueliikmeline juhatus ja suurepärane liikmete võrgustik üle Eesti. 

Ühingu töö toimub projektipõhiselt: konkreetseteks tegevusteks taotletakse raha erinevatest fondidest ja sponsoritelt. 

Seni on meie suuremad toetajad olnud Hollandi ja USA saatkond, hasartmängumaksunõukogu, Rahvuskultuurifond ning riiklik eksami- ja kvalifikatsioonikeskus. 

Sama väärtuslik on olnud aga kümnete väiksemate toetajate abi, mis sageli polegi rahaline, vaid seisneb mitmesugustes materjalides, vahendites ja teenuste. 

Eestis on meid projektide käigus raamatute ja ajakirjadega toetanud kirjastused Avita, Tänapäev, Tiritamm, Studium, Ilmamaa, Pegasus, Kentaur, Kuma, Kirill, Miksike, KPD; Tallinna Raamatutrükikoda ja Rahva Raamat ning lasteajakirjad Täheke, Hea Laps, Spunk ja Mõmmukesed. Eriti tihedad koostöösuhted on Koolibri kirjastusega, kes kingib kõigile lugemispesadele padjad ning kellega koostöös anname välja lugemismängude konkursi parimad mängud. 

  Ega Eesti pole mingi arengumaa, miks peaks kirjaoskusega tegelema? 

Tõsi, formaalse kirjaoskuse näitaja 2000. aasta rahvaloenduse andmeil on 99,77 protsenti, millest kõrgemat oleks raske tahta - alati jääb väike hulk inimesi, kes raske puude tõttu lugema ei õpi. Formaalse kirjaoskuse kriteeriumiks on algharidus. Inimesed, kel on vähemalt algharidus, loetakse automaatselt kirjaoskajateks. Alghariduse mitteomandanute suurenemise risk on Eestis aga täiesti olemas seoses koolist väljalangevuse ja tänavalaste arvu kasvuga. 

Alates eelmise sajandi keskpaigast mõeldakse aga kirjaoskuse all enamasti mitte enam formaalset, vaid funktsionaalset kirjaoskust ehk siis taset, mis võimaldab edukalt hakkama saada kirjaoskust nõudvate ühiskondlike tegevustega. Erinevate uuringute põhjal on 30-60 protsenti formaalselt kirjaoskajatest funktsionaalselt kirjaoskamatud - nad ei saa loetust piisavalt aru ega oska seda kasutada. Kas emakeeleõpetajad ei oska siis enam õpetada? 

Funktsionaalne kirjaoskus ei ole ainult emakeeleõpetajate asi. Sellega on nagu Tallinna linnaga: see ei saa kunagi päris valmis, sest sõltub ühiskonna arenguga koos kasvavatest nõudmistest ja ka loetavast materjalist. Ilmselt oleme me kõik end mingis situatsioonis tundnud kirjaoskamatutena: loeme, kuid ei saa aru, sest teema või kontekst on meile võõras (näiteks seadusi lugedes või formulare täites). Üldiselt loetakse funktsionaalse kirjaoskuse kriteeriumiks põhiharidust. Põhikooli lõpetaja peaks suutma kasutada lugemist ja kirjutamist, sealhulgas ka opereerimist arvudega, graafilise informatsiooni mõistmist jms sellisel tasemel, mis lubab igapäevaelus hakkama saada. 9. klassi õpilaste kirjaoskus oli naabermaades (Läti, Venemaa) OECD PISA uuringu (http://www.pisa.oecd.org/) põhjal väga madal. Eesti pole seni neis uuringutes ametlikult osalenud. 

  Mida lugemisühing teinud on? 

On korraldatud konverentse ja koolitusi, näitusi ja projekte, edastatud uurimistulemusi ja muud infot nii Eestist kui ka kogu maailmast. Igal aastal toimub meil üldteemaline konverents “Lugemine, kirjutamine, mõtlemine” (Tallinna ülikoolis 8. ja 9. juunil, vt. www.koolielu.ee), mis keskendub erinevatel aastatel erinevatele aspektidele. 

Meie kaudu jõuab Eestisse tipptasemel koolitajaid ja esinejaid kogu maailmast. Meie toel ja õhutusel käivad Eesti uurijad ja õpetajad oma kogemusi tutvustamas väljaspool Eestit. Viimasel Euroopa lugemiskonverentsil Zagrebis oli Eesti delegatsioon USA ja Horvaatia järel suuruselt kolmas. 

Samuti viime läbi projekte, mis enamasti sisaldavad õpetajakoolitust ja otsest tööd lastega. Raamatuaastal alustasime projektiga “Raamat lapselt lapsele”, kus õpilased kirjutasid ja kujundasid raamatuid, mis seejärel kingiti noorematele. “Lugemispesa” projektist on ülalpool pikemalt juttu. Eraldi peab ära märkima mullu Euroopa lugemisühingute parimaks innovatiivseks projektiks kuulutatud “Lugeda on mõnus” (www.lom.edu.ee). Projekti eesmärgiks on ühitada arvutikasutamine ja lugemine keskastme õpilastel. Lisaks eesti koolidele osalevad ka vene ja kuulmispuuetega laste koolid. Projekt kestab Anu Ratasepa ja Hele Kriisa juhtimisel ning osalejate nõudmisel juba kuuendat aastat ning on jõudnud ka güm-naasiumiastmesse. Koostöös Inglismaa, Bulgaaria ja Rumeeniaga on EL-i toetusel algamas lastevanemate kaasamise projekt koolidele. Uued ideed ja uued liikmed on alati teretulnud, samuti uued toetajad

MEELI PANDISE artikkel: Eesti lugemisühing - milleks ja kellele? EPL, 4. märts 2006

Autor: Meeli Pandis, TÜ kasvatusteaduste teaduskonna eri- ja sotsiaalpedagoogika õppetooli lektor, EstRa pikaaegne esimees, alates 2006. juhatuse esimehe asetäitja.

  Kirjastus Koolibri toetab Eesti Lugemisühingut Lugemisühing Facebookis
www.lugemisyhing.ee
Free website - Webbyt