Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
 
ESTlRUSlENG

Eesti uudised
Rahvusvahelised uudised (International news)

Eesti uudised

Print

Anneli Kengsepp : laste lugemissoovi kujundamine algab ettelugemisest

22.10.2012

Artikli autor on Tallinna keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidja ning Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu lasteteeninduse toimkonna liige.
 


Viimasel ajal on ilmunud mitmeid artikleid noorte viletsast keeleoskusest ja üha enam hakkavad silma emakeele õpetajate üleskutsed, et noorte emakeeleoskuse parandamine peaks olema meie kõigi ühine mure. Igapäevaselt laste, noorte ja raamatutega tegeldes tahaks jagada pilti, mida näevad raamatukoguhoidjad.

Kui vaadata iga-aastaseid statistilisi edetabeleid, võiks väita, et laste lemmiklektüür on Eno Raua "Kalevipoeg" ja lastekirjanduse klassika. Tavapärase edetabeli dikteerib kool ja õppekavas käsitletav kirjandus. Raamatukogud tegutsevad kõrvu kooliga ja liigutakse ühes rütmis. Sügisest kevadeni toob õppekava raamatukogu töösse Vana-Kreeka muistendite aja, Aino Perviku "Kunksmoori", Aidi Valliku raamatu "Kuidas elad, Ann?" perioodi jne.

Iseasi on muidugi see, kes neile raamatutele raamatukokku järele tulevad. Koolis nõutava lugemisvara hangivad kodusele koolilauale päris tihti vanemad või vanavanemad.

Kahtlemata oleks noorele inimesele abiks tänapäevasele digiajastule kohaselt jõuda raamatuteni keskkonnas, kus nad ise ringi liiguvad. Tallinna Keskraamatukogu lugejatele näiteks ongi loodud e-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkond
ELLU, mille kaudu võib e-raamatu laenata ja seda lugeda kodust väljumata. Tõsi, raamatuvalik on veel väike ja raamatukogule on uute e-raamatute hankimine tänases õigusruumis keeruline (nt e-raamatute laenutuste pealt autor täna Autorihüvitusfondist hüvitist ei saa, lisaks on e-raamatute käibemaks kõrgem kui trükitud raamatul).

Et näha raamatukogus neid lapsi, kes raamatumaailma enda jaoks veel avastanud pole, tegutsevad raamatukoguhoidjad ka riiulitest kaugemal. Osaletakse perepäevadel, kirjanduslaatadel ja kohalikel suurüritustel, korraldatakse kõikvõimalikke ettelugemisi ja erinevat loomingulist tegevust, tehakse raamatute teemadel näitemänge jne. Kuid noorte kaasamine raamatukogude tegevusse on suhteliselt habras ja õrn teema. Raamatukogud püüavad leida rahastust, et kutsuda külla kirjanikke jt lugema nakatajaid, kelle looming, mõtted, isiksus võiks noortele huvi pakkuda. Noorte raamatukokku saamiseks on aga vajalik koostöö koolidega, kuna selliseid ettevõtmisi meedia väga ei kajasta ning sageli ei jõua info noorteni ega lapsevanemateni.

Koostöö õpetajatega on äärmiselt oluline ja enamasti see nooremate lastega ka toimib. Kuid vähe vanemate, teismelistega on seis nutusem ja seda mitme külje pealt.

Keskastme ja gümnaasiumi õpilaste tunniplaanid on niivõrd tihedad, et õppekavas nõutu omandamisse ei taheta koolis lubada ajalist tühimikku, mis tähendaks raamatukogus toimuvalt ettevõtmiselt tagasi kooli jõudes õpetajale topeltpingutust. Raamatukogutöötajad kuulevad vanemaid klasse kirjanduslikele kohtumistele kutsudes vahel ka õpetajatelt vastuseid, et õpilase silmaringi avardamine on õpilase enda valiku küsimus ja see ei pea toimuma õppetöö arvelt.

Kui tõsta pilk edetabelitelt ja koolikohustuslikult kirjanduselt kõrgemale, näeb raamatukogus muidugi ka neid lapsi ja noori, kel lugemise vastu sügavam huvi ja kes ei loe õpetajate ega vanemate, vaid iseenda jaoks. Raamatukoguhoidjad ei saa öelda, et noored üldse ei loe, kui oma igapäevas näed enda ümber igas vanuses lugejaid. Iseasi, kuidas ja mida loetakse ning mida sellest mällu talletatakse.

Noored eelistavad riiulitelt kaasa haarata uuemat kirjandust, hästi läheb noorte- ja fantaasiakirjandus. Küsitakse maailmas tuntuid sarjaraamatuid, millest meedia kõneleb ja millest tehakse filme, kuid mis ei jõua eesti keeles piisavalt kiiresti lugejani, kui üldse jõuavad. Nii suundubki seerialoost stardimaigu kätte saanud noor lugeja järge lugema inglise keeles. Sellest rääkimata, et kui vaadata kodumaiseid ajakirju, siis ootab Tähekesest ja Heast Lapsest välja kasvanud teismelisi haigutav tühjus.

Raamatukogude tööl on laste raamatutega sina peale saamisel vägagi tähtis osa. Selleks, et lugemisest saaks igapäevane harjumus ja raamatust iseenesestmõistetav kaaslane, teevad raamatukogud väga palju laenutustegevuse välist tööd. On ju raamatukogu selline erapooletu koht, kus ka napi lugemisoskusega lapsed saaksid oma lugemisvilumust lihvida. Raamatukogus pole sundust ja pinget, pakkuda on palju põnevat lugemisvara ning vaiksema sopi lugemise harjutamiseks ikka leiab. Selleks aga tuleks lapsevanemal aidata lapsel raamatukogu üles leida.

Raamatukogus käib väikelastega perekondi, kus teadlikud vanemad tegelevad lastega ja nende lugemisharjumuse kujundamisega. Samas võib lasteaiarühmalt küsides, kellele loetakse kodus raamatuid ette, tõusta vastuseks vaid üks käsi. Aga juba täna, ettelugemispäeval, saab seda muuta. Lugemiseni!

  Kirjastus Koolibri toetab Eesti Lugemisühingut Lugemisühing Facebookis
www.lugemisyhing.ee
Free website - Webbyt