Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
 
ESTlRUSlENG

Väikesed kodu-uurijad
Lugemismängud
Muukeelsete laste pereliikmete õpituba "Tere, kool!"
3MR (Making the Most of the Magic of Reading) - pildiraamatute ettelugemisprojekt
Rahvusvahelised
Lõpetatud projektid
Sul raamat sõbraks on alati
More PAL
Kool, kus lugemine loeb
Võistlus "Kool, kus lugemine loeb" 2009
Võistlus "Kool, kus lugemine loeb" 2008
Uudised
Seminarid
Ideaalse kooli mudel
Viktoriin
Sukelduda tähemerre
Meie kool loeb!
Viluste mudel
Füübits
Lugema õppimine
Lugeda on mõnus
Teadusraamat annab teada
Õpetajate hinnangud 1. klassi õppematerjalidele
Lugemisraskuse väljaselgitamine lasteaias ja I kooliastmes
Lugemispesa
Euroopa pildiraamatute kollektsioon EPBC
LLP Partnership Project Empowering Parents for Support of Their Children with Dyslexia

Viluste mudel

Print

Viluste mudel: Raamatukogu on kooli süda

Nii ütleb Viluste Põhikooli direktor Eevi Mälton. Ütlus on täies kooskõlas asjaoluga, et just Viluste koolist saabus kõige esimene ja kõige mitmekülgsem ülevaade koolis tehtavast lugemisalasest tööst võistlusele „Kool, kus lugemine loeb“ (vt. Õpetajate Leht 15.06 2007).

Eks igal pool on lapsi, kes loevad, ja õpetajaid, kes raamatuid soovitavad ja toredat tööd teevad; eks igas koolis peetakse emakeelepäeva ja hoitakse mõnd muudki kirjandustraditsiooni. Paljud koolid saadavad oma raamatukoguhoidja eelnimetatud võistlust kokkuvõtvale seminarile 15. septembril.

Et laste lugemise suunamisel ja õhutamisel on võimalik ära teha väga palju, ja seda just koolirahva koostöös, näitab ilmekalt Viluste Põhikooli kogemus. See, mida seal kuulab ja näeb tehtavat, on planeeritud kooli juhtkonna, aine- ja klassiõpetajate, huvijuhi ja raamatukoguõpetaja ühisel nõul. Tähtis on, et toredad üritused ei kuhjuks ega võistleks üksteisega, seepärast on kooli ainealased ettevõtmised, raamatukogutöö ja huvitegevus omavahel kooskõlastatud.

Üks koolielu läbivaid liine on ainekuud. Kui välja arvata kooliaasta alguse ja lõpu kuu, on kõik ülejäänud jagatud ainete vahel. Seega on igas kalendrikuus rõhk ühe aine õpetamisel, selle ainega seonduva kirjanduse lugemisel ja sellesama ainega seotult võib toimuda laias valikus ettevõtmisi mälumängust näitemänguni. Aineõpetajad saavad tunde läbi viia raamatukogus. Kirjandusega töötamiseks valmistatakse ainealased töölehed.

Raamatukogu toimib õpikeskusena ja seda väga mitmes plaanis. See ei ole koht, kuhu minnakse siis, kui tunnid on läbi, et laenata raamatut, vaid koht, mis keskendab info otsimise ja tekstiga töötamise õpetamist. Õpilaste täidetud töölehed ja koostatud mapid jäävad raamatukogusse edaspidiseks kasutamiseks võrdväärselt täiskasvanute trükitoodanguga. Väga tore on näiteks leida loovtööde mappe, mille idee on andnud kehalise kasvatuse õpetaja: „Kevad on tervisevärve täis“ või „Tervisetrendid“. Iga õpetaja ju teab tegelikult, et lugemis- ja väljendumisoskus, sõnavara ja silmaring on mistahes aine eduka omandamise alus. Sellepärast võibki iga õpetaja lugemise vastu huvi äratada.

Õpikeskuse idee oli raamatukoguõpetaja Ene Mähar saanud internetis seigeldes. Ta püüdis enesele selgeks teha, mida õpikeskus kui selline võimaldaks, ja kui ta seitse aastat tagasi sai kooli raamatukogu perenaiseks, hakkas ta oma ettekujutust ellu viima. Ene Mähar on selle ameti jaoks väga hästi valmistunud, kuna ta on lõpetanud kõrgkooli nii raamatukogu lasteteeninduse kui ka õpetaja erialal. Sellepärast ongi ta ametinimetus selline: raamatukoguõpetaja.

Miks õpikeskus nii edukalt toimida saab, seda seletab direktor kooli paraja suurusega (eelmisel õppeaastal 160 õpilast). Tõesti, seda raamatukogu võib kasutada väga paindlikult, nii individuaalseks süvenemiseks, rühmatööks kui ka kogu klassi tööks, vajadusel mahub sinna aga ka märksa rohkem inimesi, näiteks katuseteatri etendusi vaatama. Raamatukogu-õpikeskuse raamatuvara, muud töövahendid, mööbel ja selle paigutus võimaldab neid erinevaid tegevusi sujuvalt korraldada. Samas ei korda sisustus klassiruumi, nii et seal tekib ikkagi omaette meeleolu ja töökliima. Muidugi tuleb kiita ka kogu kooli head planeeringut, näiteks seda, et õpetajatel on kasutada toredad tööruumid kahe klassi vahel, kus paistis ka kohta küllalt tubli käsikogu, st klassitunnis kasutatava kirjanduse jaoks.

Koolis nimetatakse hea sõnaga Veriora vallavalitsust, kes noorte tegevusele üldse suurt tähelepanu pöörab – teadupärast on ju Verioral ka kõneväärt noortekeskus.

Viluste õpikeskus toimib nii biblio- kui ludoteegi ehk siis raamatu- ja mängukoguna. On palju lauamänge, teatri- ja muu loometegevuse võimalusi, mis kõik mingitpidi lugemisele kaasa aitavad. Iga väike lugeja tuleb raamatute juurde mõneti omamoodi. Kui raamatud on silma ees ja käeulatuses, on ikka üsna tõenäoline, et mõni neist ka lahti paotatakse.

Viluste kooli raamatukogu-õpikeskus on väga avatud mitte ainult ses mõttes, et 40 tundi nädalas, vaid ka ses mõttes, et laste ettepanekud leiavad siin väga soodsa vastuvõtu. Lapsed mängivad ise raamatutegelasi, et noorematele õpilastele kirjandust tutvustada. Siia võib tulla mõttega teha viktoriini, pakkuda ühise joonistamise ideed või lavastada näitemängu.

Üheks innustavaks tegevusliiniks on nädala küsimus, iganädalane mälumäng. Õpilaste saavutusi ja nende korraldatud ettevõtmisi peetakse kaua meeles, neid jäävad talletama fotod ja muud mälutoed. Ei ole paraku kuigi palju koole, mille koduleheküljelt avaneks raamatukogu viit. Viluste on üks selliseid väheseid. Raamatukogu kodulehekülje koostas tütarlaps, kes gümnaasiumi edasi läinuna pärandas oma töö nooremale õpilasele. Praegune virtuaalkroonik Diana Salf mõtleb sõpradega koos üha uusi teemasid välja, mida raamatukogu kodulehekülg võiks kajastada. Koostöövalmidus õpetajate hulgas peegeldub kindlasti ka laste südikuses ja pealehakkamises.

Rahvatarkus ütles, et laps on vanainimese ahv: kõike õpib ta ju endast vanemate käest. Viluste Põhikoolis on sellest tarkusest väga sügavalt aru saadud.

Mare Müürsepp, Tallinna Ülikooli lastekirjanduse dotsent, Eesti Lugemisühingu projektijuhtk

www.lugemisyhing.ee
Free website - Webbyt