Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
Webbyt
 
ESTlRUSlENG

Väikesed kodu-uurijad
Lugemismängud
Muukeelsete laste pereliikmete õpituba "Tere, kool!"
3MR (Making the Most of the Magic of Reading) - pildiraamatute ettelugemisprojekt
Rahvusvahelised
Lõpetatud projektid
Sul raamat sõbraks on alati
More PAL
Kool, kus lugemine loeb
Võistlus "Kool, kus lugemine loeb" 2009
Võistlus "Kool, kus lugemine loeb" 2008
Uudised
Seminarid
Ideaalse kooli mudel
Viktoriin
Sukelduda tähemerre
Meie kool loeb!
Viluste mudel
Füübits
Lugema õppimine
Lugeda on mõnus
Teadusraamat annab teada
Õpetajate hinnangud 1. klassi õppematerjalidele
Lugemisraskuse väljaselgitamine lasteaias ja I kooliastmes
Lugemispesa
Euroopa pildiraamatute kollektsioon EPBC
LLP Partnership Project Empowering Parents for Support of Their Children with Dyslexia

Sukelduda tähemerre

Print

Autor: Mare Müürsepp, Eesti Lugemisühingu projektijuht ja Tallinna Ülikooli lastekirjanduse dotsent

Lugemine peaks olema koolis üks olulisemaid tegevusi. Vist paljudele paistab see ka üliväga loomulik, et koolis ju niikuinii loetaksegi, mis sellest lugemisest rääkida. Siiski on laste lugemise juhtimine kooliti üsna erinev. Sellel, kes tahab, on teiste koolide kogemusest ikka midagi õppida. Selle mõttega on Euroopas juba aastaid tagasi algatatud ühistegevus nimetusega „Kool, kus lugemine loeb“. Ka meie Eestis kogume juba teist aastat koolidest toredaid lugemise juhtimise kogemusi. (vt artiklid 2007 aasta kokkuvõtetega www.lugemisyhing.ee ja Õpetajate Leht, 15.06.07 ja 21.09.07)

Tänavu oli võistlusest osavõtjaid märksa rohkem kui mullu. Eelmise aasta heade sõnumite toojatest andsid elumärki ja lisasid mõndagi uut Viluste Põhikooli ja Võru kesklinna kooli, Tartu Forseliuse Gümnaasium (õpetaja Margit Ninni klass) ning ka Haljala Gümnaasiumi ja Viljandi Maagümnaasiumi esindajad. Projekti geograafia avardus oluliselt. Teateid ehk siis kas laste või õpetajate saadetisi tuli kokku 34 koolist. Esindatud olid suuremad saared – Saaremaa, Hiiumaa ja Kihnu, niisamuti pealinna kaks kooli. Maakonniti võttes on kõige elavamad lugemise harrastajad Tartu- ja Pärnumaal. Samas on ikka veel mõni suur valge laik meie võistluse kaardil – maakondi saame tulnud kirjade järgi kokku 12, seega on paikkondi, kuhu selle ettevõtmise sõnum pole üldse veel jõudnud.

On see siis võistlus? Raske on tegelikult seda sõna kasutada, sest punktide peale võistelda siin ju ei anna. Koolide tingimused on selleks erinevad väike maakohas või äärelinnas jonnakalt eluspüsiv kuueklassiline kool ei saa endale lubada seda, mida mõnigi kesklinna gümnaasium. Samas saab rahulikumas kohas aga teha üht-teist südantsoojendavat ja vaimurikast, mille jaoks suures koolis aega, inimest, kliimat ega kohtagi pole. Tähtis on aga võistelda iseeendaga: kas viitsime, tahame, oskame täna teha midagi enamat, kui varem on tehtud? Nagu kirjasaatjad ise on märkinud, on nad seda võistlust kasutanud kui võimalust oma töö analüüsimiseks koolisiseses arutelus.

Selle aasta rõhk oli põhikooli vanemal osal ja kõikide ainete õpetusel kui lugemise innustajal. Miks nii? Üldteada on algklassiõpetajate leidlikkus ja valmisolek lugemisürituste korraldamiseks – viktoriinid, karnevalid, lavastused ja muu. Nendega on raamatukogutöötajal väga hea koostööd teha. Mis aga saab algklassidest välja kasvades? Miks seal omandatud lugemisoskusest ei piisa pahatihti keeruliste aineõpikute läbimiseks ja takkapihta veel selgeks saamiseks? Kuidas saavad aineõpetajad oma ainete kaudu laste vabalugemise haardele ja teksti mõistmise oskusele kaasa aidata? Selle üleskutse peale saime ehk küll vähe, aga see-eest väga tuumakaid kirju, mis kinnitavad, et ainete kaudu on võimalik lugemishuvi tõsta ka põhikooli ülemises osas ja laste lugemiselamusi saab aineõpetuses asja ette rakendada.

Loodusainete õpetaja Riina Villak Viluste Põhikoolist leiab, et just loodusained on need, kus on võimalik kasutada palju mitmesugust kirjandust ja suunata õpilasi õpikule lisaks lugema. Ajakirjanduse abil saab õpilane end kursis hoida aktuaalsete keskkonnaprobleemidega. Õpilaste koostatud referaadid ja muud kirjatööd on kooli raamatukogus teistele kasutada. Aineõpetajatel on öelda oma tugev sõna selle kooli raamatukogu töös: nendega koos arutatakse, mis näitusi üles panna ja milliseid üritusi korraldada. Aineõpetajad koostavad mõne oma valdkonna raamatu kohta töölehti ja nii õpivad lapsed avaramalt aru saama, mida nad on lugenud ja mida teada saanud. Ka kunstiõpetaja saadab lapsed kunstitunniks raamatuid otsima loomade, autode, piraatide, rüütlite, lahingute, sõjamasinate jms kohta, kiidab Viluste kooli raamatukoguõpetaja Ene Mähar kolleegi Heili Ahelikku. Nii mõnigi raamat on just kunstitunnis hakanud huvi tekitama.

Huvitavate raamatute juurde on lapsi suunanud ka võõrkeele- ja ajalooõpetajad. Arvestades seda, kui ülekaalukalt on meile viimastel kümnenditel tõlgitud inglise keelest laste- ja noorteraamatuid, oleks igati loogiline tahta, et sellele lugemisvarale toetub osalt ka inglise keele õpetus. Saab ju ilukirjandusest paremini kui mujalt aimu teatava kultuuripiirkonna eluolu ja tavade kohta. Värska Gümnaasiumi ajalooõpetaja Karin Kustassoo leiab, et jutustavas vormis ajalootekstid, nagu neid leiab ilukirjanduses ja laste aimekirjanduses, aitavad lastel ajalukku süveneda. Nii tõstab ta esile Hillar Palametsa raamatuid. Õpilaste endi ettepanekul arutletakse tunnis mõne teose üle. Kasu tuleb otsida laste arvutiharrastusest: Interneti vahendusel lugemine aitab kaasa analüüsivõime kujunemisele- leitud tekste tuleb ju omavahel võrrelda, niisamuti ärgitab virtuaaltekstide mitmekesidus kriitiliselt suhtuma. Oluline on õpilastele referatiivsete tööde juures valikuvõimaluste jätmine. Üks moodus aineosast paremat ettekujutust saada on ka lühinäidendite loomine ja esitamine. Ikka peab tunnis osutama lisakirjandusele, sest alati on vähemalt üks-kaks õpilast, kes tahavad asjast rohkem teada.

Lugemine rahustab teismelist, on leidnud nii õpetajad kui õpilased. Tuleks kalliks pidada lugemise üldist kultuuristavat mõju, seega tähtsaks teha ainetundides sellist lugemist, mis pakub naudingut, teksti, mis on arusaadav ja jälgitav – et lapsed saaksid ennast lugedes hästi tunda. Õpikutekstide puhul seda tihti loota ei saa, küll aga on ju nüüdseks valida aimeraamatuid ja muud noorele lugejale parajat.

Sel aastal ärgitati kirjutama põhikooli II ja III astme õpilasi, andes neile ette küsimusi lugemise kohta. Valdavaks kujunesid õpetajate suunamisel kirjutatud kirjad. Mõnigi õpetaja leidis siin hea võimaluse õhutada 8.-9. klassi õpilasi esseed komponeerima väga küpseid, stiilitaotlusega või ka ereda mõttekäiguga töid tuli nt Ülenurme Gümnaasiumist, Koonga Põhikoolist, Sillaotsa Põhikoolist, Väike-Maarja Gümnaasiumist, Ardu Koolist, Uulu Põhikoolist ja Vanalinna Hariduskolleegiumist. Toredaid mõtteid esitas mõnigi selline laps, kes end heaks lugejaks ei pea. See, et laps ilukirjandust eriti palju ei loe, ei tähenda, et ta ei mõtleks oma vaimuelu üle.

Minu lugemist häirib selline asjaolu, et aju ei võta loetud mõtteid vastu. Ma ei saa sisust aru. Õpetaja ütles, et ma valisin täiskasvanute raamatu.... Praegu mõtlen, et peaks ikka rohkem lugema. Ma olen Harry Potteri fänn. ... Mida Harry Potterilt õppida? Ei teagi. Võlukunsti selgeks ei saa, aga unistama olen küll tänu temale õppinud. (Kermo, 7. klass)

Mare Müürsepp, Eesti Lugemisühingu projektijuht ja Tallinna Ülikooli lastekirjanduse dotsent

www.lugemisyhing.ee
Free website - Webbyt